Linna või asulaga puutuvad kokku pea kõik inimesed, seda vähemal või suuremal määral. Kuidas teha nii, et linnas või asulas on mõnus elada? Kuidas näha sealset planeerimist inimese silmade kõrguselt? Kuidas tagada paremad jalgsi ja rattaga liikumise võimalused?

Linnas või asula keskuses peab olema võimalus teiste inimestega kohtumiseks ja inimeste jälgimiseks. Linnasüdames olevate majade fassaadid peavad olema tänavale avatud, see tähendab võimalust sisse astuda, näiteks poodi või kohvikusse, või hoopis välja astuda, näiteks eesaeda või kohviku terrassile. Planeerimise abil on võimalik soodustada ka naabritega suhtlemist või vastupidi, seda hoopis takistada.

Jan Gehli raamat “Linnad inimestele” on linnaplaneerijate ja linnakultuuri huviliste “piibel”, mis seletab väga lihtsas keeles lahti Gehli teooria põhitõed selle kohta, kuidas toimivad koos linnad ja inimesed.

Ta on enda sõnul alati olnud huvitatud mõtteviisi muutmisest et keegi teine saaks midagi muuta.

"Esikohal olgu elu, siis ruum ja seejärel hooned ‒ vastupidi ei tööta,” ütleb Jan Gehl. Ta peab elu all silmas eelkõige inimesi, kes jalutavad, seisatavad, suhtlevad ja vaatlevad.

Unustada ei saa aga ka ümbritsevat looduskeskkonda, linde, loomi ja putukaid.

Elu, inimese, ruumi ning hoonete seoseid teades on võimalik planeerida paremat elukeskkonda. Ja mitte ainult! Neid seoseid teades oskame nõuda spetsialistidelt, kes tegelevad ruumi ja linnaga, ainult kõige paremaid lahendusi.

Tallinnas Kanuti Gildi SAALi keldrisaalis (Pühavaimu 5) jääb Jan Gehli 80. sünnipäevale pühendatud näitus avatuks kuni 27. oktoobrini.