Mutimullahunnikud Tartu maantee ääres Foto: Sven Arbet
Neid Tartu maantee ääres tehtud fotosid vaadates tekib küsimus, mis seal maa sees toimub? Kas lume sulamisest tekkinud kõrgem veetase on mutid mulla ülemisse kihti pagendanud?

Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi kuraator Andrei Miljutin ütles, et mullahunnikute rohkus kevadel loomulik, tuues välja kolm peamist põhjust:

1) peale lume sulamist tulevad mitme kuu jooksul tekitatud mullahunnikud järsku nähtavale;
2) kevadise päikese käes hakkab pinnas sulama, mis võimaldab pinnapealsete käikude kaevamist;
3) algab sigimisperiood, mis paneb loomi (pinnase sees) rohkem liikuma ning pesakambreid kaevama.

Miljutin selgitas, et mutt loob oma käike peamiselt toitumiseks. Mulla ülemises kihis asuv käikude süsteem on hiiglaslik püünis, kuhu kukuvad näiteks vihmaussid ja putukate vastsed. Mutil jääb neid vaid üles korjata. „Seega ei aja mutte üles mitte sulasvesi, vaid vajadus saaki püüda. Talvel on nii mutid kui ka nende saakloomad sunnitud laskuma sügavamale,” selgitas ta.

Nii mõnedki aiapidajad on hädas, et nende õue peal on kena muru asemel justkui songermaa ja tekib küsimus, mitut mutti on vaja et suvilaõu oleks nö üles küntud? Andrei Miljutin märkis, et kuna tegemist on enamasti toitumisurgudega, ehitab üksainuke mutt ulatusliku käikude süsteemi. Töö käigus tekkinud mulla on ta sunnitud ladustama maapinnale.

„Mullahunnikute arv sõltub enamasti mitte muttide arvust vaid pinnase omadustest,” selgitas ta. Näiteks kohevast metsamullast võib mutt ennast läbi suruda ning mulla eemaldamise probleemi ei teki. Mutid on erakliku eluviisiga loomad ning kaitsevad oma käike liigikaaslastest sissetungijatest. Nii et mullahunnikute tihedus üldjuhul ei sõltu muttide arvust.