Helmikpöörised on erksaks värvilaiguks igal ajal Foto: Pixabay.com
Kevadest sügiseni õitsevaid püsikuid eriti palju pole. Küll aga pakuvad kirevate lehtedega helmikpöörised silmailu kevadest kuni lume tulekuni.

Helmikpööriste sorte on üle 100, seega valikut on piisavalt. Kui mõelda tagasi helmikpööriste sordiaretuse mõnekümne aasta tagusele ajaloole, siis esialgu oli tuntud vaid tumedalehine sort ‘Palace Purple’. Tumedalehiseid taimi on aiakujundusse keeruline paigutada ja nii tuli lisaks aretada ka teist tooni taimi.

Praeguseks on helmikpööriste värvipalett muutunud kardinaalselt – tulnud on palju hõbedaste, oranžide ning isegi kollakate lehtedega sorte. Kahjuks on viimati mainitud helmikpöörised teistest õrnemad ja võivad talvel kannatada või hävida. Samuti on imekaunis valgekirjulehine sort ‘Monet’ tujukas – mõnel aastal kasvab hästi, siis aga otsustab äkki minna looja karja. Tema kõrvale on aretatud sort ‘Hercules’. Ta on nagu ‘Monet’ suurem vend, samamoodi kirjulehine, tugevakasvuline ja meie oludes täiesti talvekindel.

Helmikpööriste õite värv varieerub valgest punaseni ja neid võib kasutada ka lõikelilledena. Lehtedega aga saab dekoreerida väiksemaid lillekimpe. Eriti sobivad nad floristidele, kes armastavad ebatavalisi värvikooslusi väikestes lillekimpudes.

Kasvukoht

Helmikpöörised vajavad poolvarjulist kasvukohta, täisvari neile ei sobi. Kõige parem on selline kasvukoht, kus päike paistab vaid mõni tund päeva jooksul. Ka päikeselisel kasvukohal kasvavad nad hästi juhul, kui mullas on piisavalt niiskust. Sellised kohad looduses on rannikualad, kus niiskusega pole probleeme, mägedes kasvavad nad sageli aga allikate läheduses.

Muld peab olema toitainerikas ja vett läbilaskev, kuid mitte väga rammus. Kuna helmikpöörised pole sügava juurekavaga, piisab neile umbes 25 cm sügavusest kobestatud pinnasest. Taim on talvehaljas ning talle sobib tuultest kaitstud soe kasvukoht.

Talvel võivad helmikpööriste lehti kahjustada vinged ja külmad tuuled. Samuti võib nende lehti kahjustada ka talvine päike. Lehtede talvekahjustuste vältimiseks katke helmikpöörised vastu talve kuuseokstega. Nende lehed taluvad kuni 15 kraadi külma ning suuremate külmade korral on soovitatav lehtede säilitamiseks visata taimedele lund või lisada soojustavat materjali.

Kui helmikpööriste lehed talvel siiski kahjustuvad, tuleb need kevadel terava noaga maha lõigata, kuid mitte enne, kui südamikus on näha uute lehtede kasvu.

Hooldus

Helmikpöörised on vähenõudlikud taimed ja ka see on üks nende populaarsuse põhjus. Kevadel on soovitatav neid väetada kaks korda kevadväetisega, aprilli lõpus – mai algul ja juunis. Tänu kevadväetiste kõrgemale lämmastikusisaldusele saavad taimed kevadel-varasuvel hea stardi kasvu alustamiseks. Vastu sügist, augustis, andke helmikpööristele sügisväetist. Nende väetiste kõrgema kaaliumi ning fosfori sisalduse tõttu valmistuvad taimed paremini talveks, tõuseb taimede talvekindlus ja nad alustavad kevadel kasvu jõulisemalt.

Kuna helmikpöörised on üsna pindmise juurekavaga, tuleb neid põuaste ilmade korral kindlasti kasta. Kui nad on kuivuse tõttu siiski kannatada saanud, tuleks neid tugevasti kasta ning taastumiseni varjutada, näiteks kuuseokstega. See kehtib ka teiste kuivuse tõttu kannatanud taimede kohta.

Foto: Pixabay.com

Helmikpööriseid paljundatakse nii vegetatiivselt kui ka seemnetega.

Sorte paljundatakse ainult pistikutega. Need lõigatakse terava noaga, kui pistikul on vähemalt 2–3 korralikult väljaarenenud lehte. Lõigatud pistikud asetatakse kasvuturbasse ja kaetakse pealt kilega. Oluline on, et juurduvatel pistikutel oleks suur õhuniiskus ning mitte väga suur aurumispind. Pistikutele jäetakse seetõttu ainult 2–4 lehte. Juurduvad nad olenevalt temperatuurist umbes 3 nädalat ja siis nad potistatakse. Potistatud pistikud, hiljem juba noored taimed, istutatakse välja mõne nädala pärast. Parem on, kui pistikute juurutamine toimuks kasvumajas.

On mõned sordirühmad, näiteks ‘Palace Purple Select’, ‘Dale’s Strain’ jt, kus taimi paljundatakse seemnetega. ‘Palace Purple Select’ annab seemnest külvates küllaltki ühtlase, väga tumeda lehestikuga järglaskonna. Seevastu ‘Dale’s Strain’ annab väga varieeruva järglaskonna. Kõige ilusamad on ‘Dale’s Strain’i’ marmoreeritud lehtedega järglased, kuigi seemnekülvist võib mõnikord tulla ka täiesti roheliste lehtedega järglasi.

Kõige ilusamini värvunud lehtedega ‘Dales’s Strain’i’ seemikuid on mõttekas edasi paljundada pistikutega. Helmikpöörised võivad anda ka isekülve ning mõnikord võib hübriidne järglane olla väga kauni lehestikuga. Ise külvates pole helmikpööriste kasvatamine seemnetest sugugi lihtne. Nad tärkavad küll hästi, ilma igasuguste protseduurideta, aga tõusmed on väga tillukesed ja nad on algul väga aeglase kasvuga. Nende pikeerimine võib mitteprofessionaalile olla tõeline katsumus.

Kasutamine aianduses

Helmikpöörised sobivad hästi okaspuudega, kuid ka koos suvelilledega taimekastidesse või amplitesse. Talveks tuleb siiski amplitesse istutatud püsililled aeda istutada.

Kuigi tumedalehised helmikpöörised on oma ebatavalise lehevärvi tõttu väga efektsed, on neile aiakujunduses raske kohta leida. Seda põhjusel, et lähivaates võib see ebatavaline värvitoon süngelt mõjuda. Teiseks, tume lehestik ei pääse tumeda mulla taustal esile. Seetõttu on tumeda värvi pehmendamiseks oluline naabrite valik. Hea kombinatsioon heledamate naabritega võib olla väga efektne ja ekstravagantne.

Soojematel lumevaestel talvedel pakub helmikpööriste värvipalett värvirõõmu ka nukral talveajal, mil iga värvilaik aias tuleks kinni püüda.