Foto: Pixabay.com
Maasikapeenra loomine kasvatuskasti on imelihtne.

Maasikad on vist kõigi suvised lemmikud – süüakse neid kilode kaupa ja hoidistatakse suurel hulgal talveks. Maasikad sisaldavad palju kasulikke mikroelemente. Näiteks rauda, vaske, koobaltit, mangaani, tsinki ja joodi. Lisaks mikroelementidele leidub maasikates ka B-rühma vitamiine (rohkelt foolhapet), E- ja K-vitamiini ning loomulikult ka askorbiinhapet ehk C-vitamiini. Igas kodus kus vähegi võimalik on maasikapeenar, kas või paarikümne taimega.

Maasikate kasvatamisega kaasnevad tavapäraselt kolm püsivat probleemi: nad nõuavad hooldamisel üsna palju käsitööd, marjad kipuvad vihmastel suvedel olema porised ja hallitama ning linnud ja teod rikuvad saagi tihti enne, kui marjad kasvataja toidulauale jõuavad.

Kasulik kasvatuskast

Hea võimalus maasikaid lihtsama vaevaga kasvatada on luua maasikapeenar kasvatuskasti. Selle võib paigutada sobivasse päikesepaistelisse kohta, ka otse maapinnale. Sellisel juhul tuleks kasti alla panna juuretõkkekangas, et umbrohi muru seest oma nina peenrasse ei pistaks.

Soovi korral saab kasti sisse loodud peenrast teha ka atraktiivse pilgupüüdja, seda näiteks maakividest laotud alusele paigaldades või eri toonides värvides. Kasvatuskasti saab väga lihtsa vaevaga ise teha, kasutades selleks näiteks terrassilaudu, või ka juba valmistehtuna aianduspoest osta.

Valmiv maasikapeenar kasvatuskastis.
Foto: Marju Vitkar

Kasvatuskasti võib segada rammusa ja kemikaalideta kasvusubstraadi – siis saab olla kindel, et marjad on tarbimiseks täiesti ohutud. Kõrgemal asuvas kastis on maasikataimedele ideaalsed tingimused: soe, kaitse õitsemisaegsete külmade eest, umbrohuvaba kasvupind. Lisaks on veidi kõrgemal asuva kasti ümber ka mugavam toimetada, kuna ei pea nii palju kummardama. Ka jäävad kasvatuskastides olevad taimed puutumata tigudel, kes mööda laudu nii väga peenrasse ronima ei hakka. Samuti on sellised peenrad kaitstud koduloomade tallamise ja kraapimise eest.

Lindude eksitamiseks on soovitatav juba enne maasikate valmimist peenrasse panna väikesi punaseks värvitud kive, mida nad valminud marjadeks peavad ning usinalt toksivad. Nii harjuvad linnud mõttega, et tegu on kividega ja maitsvat kõhutäit sellest peenrast loota pole, ning kui saabub päev, mil marjad punaseks muutuvad, ei tunne nad nende vastu enam huvi.

Multši head omadused

Niiskuse säilitamiseks, umbrohu tõrjumiseks ja marjade puhtana hoidmiseks on kasulik kohe pärast taimede istutamist katta kasvatuskastis oleva maasikapeenra pind paarisentimeetrise multšikihiga. Veidi paksemast multšikihist on lihtne seemnetega levivaid umbrohtusid välja sikutada ja suurem rohimisvaev jääb olemata.

Multšiks sobivad hästi nii puitlaast, saepuru, põhk kui ka koorepuru. Puitlaastu või saepuru kasutamisel tuleks jälgida, et see oleks piisavalt jämedakoeline – peenem materjal jääb küpsete marjade külge kinni, halvendades nende väljanägemist ja kvaliteeti. Samuti hakkab peenike saepuru maapinnal üsna lihtsalt hallitama.

Peenra rajamisel võib kasutada meelepäraseid maasikataimi ja -sorte või naabrinaiselt saadud väga hea maitsega maasikate tütartaimi, kuid kaval nipp on rajada peenar aianduskeskustes saada olevatest frigotaimedest. Maasika frigotaimi on pärast ülesvõtmist lühemat või pikemat aega hoitud külmhoidlas kuni paari miinuskraadi juures. Selline töötlemine on aidanud kaasa õievarte ja -pungade arengule ning nendest taimedest saab juba esimesel aastal päris korralikku saaki. Lisaks on nende pluss see, et kui nad alles suvel istutada, saame värsked maasikad sügisel – siis, kui teised nende mõnusate marjade järele juba igatsusest õhkavad.