Tähtaniis. Joogi- ja maitsetaimede näitus Tallinna Botaanikaaias Foto: Sven Arbet
Kõik, kes on käinud lõunamaistel toiduturgudel, on märganud kogu selles vürtside virrvarris kotitäisi silmapaistvaid praktiliselt perfektse kujuga tähekesi. Lähemal uurimisel jõuab ninna tuttav lõhn, mida esimese hooga võib olla kuhugi liigitada ei oska. Tegemist on meil pigem dekoratsioonina kasutatava tähtaniisiga.

Pärit on tähtaniis Lõuna-Hiinast ja Põhja-Vietnamist, kus teda tuntakse juba rohkem kui 3000 aastat. Tänapäeval kasvatatakse seda ka Kambodžas, Laoses, Jaapanis ja Filipiinidel.

Igihaljas puu kasvab kuni 8 m kõrguseks ja tema eluiga on üle 100 aasta. Alates seitsmendast aastast kannab ta punakaspruune, korkjalt puiseid tähekujulisi kogukukkurvilju, milles on kastanpruunid ja läikivad, umbes 8 mm suurused seemned. Üks puu annab aastas kuni 40 kg vilju. Pärast koristamist lastakse viljadel päikese käes kuivada ja need kaotavad kuni ¾ oma esialgsest kaalust.

Kuigi tähtaniisi seemnete aroom tuleneb nõndanimetatud aniisikamprist (seesama eeterlik õli annab esiletungiva maitse ka aniisiseemnetele), ei ole aniis ja tähtaniis omavahel suguluses. Sarnane nimi on tulnud nende lõhna- ja maitselisest sarnasusest. Kuigi tähtaniis lõhnab täpselt nagu aniis, on tema maitse täidlasem, kirbem ja põletavam.

kasutatakse eriti laialdaselt Hiina ning India köögis, vähemal määral ka Vietnami, Malaisia, Indoneesia ja Tai köögis. Lisaks on tähtaniis kasutusel hõõgveinide, dessertide ja likööride maitsestamisel. Tugevdab liha maitset ning on tähtis koostisosa India biryani ning garam masala maitseainesegu valmistamisel. Tähtaniisi saab edukalt kombineerida ingveri, kaneeli, nelgi, pipra ja sojakastmega.

Väidetavalt on tähtaniisil ka gripivastane toime. Tähtaniisi võib närida pärast sööki seedimise kergendamiseks ja hingeõhu parandamiseks. Pidavat aitama ka puhituste, köha ja bronhiidi vastu.

Allikad:

"Vürtsileksikon", Maalehe Raamat
Tähtaniis, Vikipedia