Kõik algas sellest, et Sirje vanemate naaberkrundil seisis lagunev laut. Sirje oli aastaid vanemate juures maal käinud, ravimtaimi kogunud ning neid seal kuivatanud ja hoiustanud. Võimaluse tekkides otsustasid vanemad soetada Lusika talu krundi ja kinkisid selle tütrele suvila ehitamiseks.Sirje on elus väga paljud asjad enda jaoks selgeks mõelnud. Temast õhkub rahu ja rõõmu ning ühtlasi elukogemust. Mulle avaldas tugevat muljet, kuidas ta ütles: “Mina tervitan vanadust, kui ta on tark, elukogenud ja väärikas, kes teab, mis on elu. Vanadus ei pea olema halisev, tudisev ja surma ees hirmunud hallikas kuju.”