Ingver – maitse andja, ravitseja ja potitaim
Nüüd oleks paras aeg risoom potti pista ja hakata ise kodus ingverit kasvatama. Sobib tavaline toataimemuld ning risoom kaetakse pealt vaid väga õhukese mullakihiga. Paljas risoomis ei ole piisavalt toitu, et temast taim kasvaks ja seepärast võrsehakatised peagi kuivavad. Kuid potitaimena saab ingverit kodus aknalaual kasvatada.
Ingverit kasvatatakse kõikjal troopilistel aladel. Tema kodumaa arvatakse olevat Lõuna-Aasias. Soojadel aladel ta sageli naturaliseerub ja moodustab teeservades tihedaid puhmaid. Harilik ingver on kuni 2,5 m kõrgune püsik. Risoom on harunenud ning sellest kasvavad välja vahelduvalt asetsevate lehtedega võrsed ja ka lehtedeta õisikuvarred. Kollakaspunased õied asetsevad tihedas õisikus.
Taimede kasvuaeg kestab vaid 9–10 kuud, sellele järgneb puhkeperiood. Risoomid kaevatakse välja pärast maapealse osa kolletumist. Need pestakse ja kaubastatakse kas koorimata (must e hiina ingver) või kooritult (jamaika ingver). Maailma suurimad ingveritootjad on India ja Hiina.
Ingverit tarvitatakse värskelt või kuivatatult jookide, toitude ja kondiitritoodete maitsestamiseks ning maiustuste valmistamiseks. Risoom sisaldab 1–3 % lõhnavat ingveriõli ning kuni 1,5 % kibeda maitsega gingerooli.
Harilik ingver on hinnatud ravimtaim. Ta soodustab seedimist, tõrjub sooleparasiite, tugevdab südant ja immuunsüsteemi, kaitseb külmetushaiguste eest. Samuti on taimel iiveldus- ja põletikuvastane toime. Ülisuurtes annustes võib ingver põhjustada nahaärritust ning muidki tervisehädasid.
Aasias on ingverit maitse- ja ravimtaimena pruugitud tuhandeid aastaid. Kuulus Hiina filosoof Confucius maitsestas ingveriga kõiki oma toite, sest ingveri igapäevane tarvitamine usuti tagavat pika eluea. Euroopas sai ingver tuntuks 11. sajandil.
Ingverit kasvatatakse troopilistel aladel sageli ka ilutaimena.
