Lõikheina (Cyperus) lehed hakkavad vähese valgusega kohas kolletuma, sellepärast andke talle taimelambiga lisavalgust. Foto: Sven Arbet
Talv on toataimede aeg, siis paneme neid rohkem tähele kui muul ajal.

Sageli tuuakse koju toataim, kes kaupluses meeldima hakkab ja oma välimuse poolest näib tuppa sobivat, kuid tema vajadustest ei teata suurt midagi. Oma uues elukohas võib selliselt ostetud taim aga kuu-paari pärast hakata kiratsema või hoopis hukkuda, sest talle ei sobi sealsed olud.

Taimed toovad tuppa elu ja värvi seni, kuni nad on terved ja ilusad. Kodu mikrokliimat on keeruline liigi kasvunõuetele sobivaks muuta, kergem on valida oludesse sobiv taim.

Enne uue taime ostmist tuleb teha kodutööd: uurige välja talle sobivad kasvutingimused, kui suureks ta kasvab (et mahuks tuppa ka tulevikus), kas talle sobib ruumi talvine soojusrežiim jne.

Iga aastaga toalillede valik suureneb. Mõni taim küll unustatakse, aga asemele tulevad üha uued ja uued. Praegusaja soosikud on leht-ilutaimed, õitsvad taimed toovad tuppa aga ajutist värvivaheldust.

Üldine soovitus on: parem mõni suurem taim kui palju väikseid. Minu lemmikute hulgas on esikohal palmid, kummipuud ja teised, kel suured lehed. Aga oma võlu on muidugi igal taimel.

Toataimed jagatakse subtroopilise ja troopilise päritoluga rühmaks.

Lähis- ehk subtroopika taimed suvitavad meelsasti õues, talvel tahavad nad olla aga jahedas (+ 5...10°) valgusküllases kohas. Ruumis, kus sooja on pidevalt üle 15°, õhk on kuiv ja aasta kõige pimedamatel kuudel loomulikku valgust vaid 6–7 tundi ööpäevas, venivad lähistroopika taimed välja ning haigestuvad kergesti.

Siia rühma kuuluvad brugmansia, fatsia, helksiine, kalanhoe, luuderohi, noliina, pelargoon, trades-kantsia, rohtliilia; enamik kaktusi ja teisi sukulente, tsitrused (apelsini-, sidruni- ja mandariinipuu), osa sõnajalgu (nt adiantum ja äärisjalg), palmidest karus-, datli- ja kääbuspalm.
Vaid mõnda soojakraadi vajavad talvel alpikann, asalea, aukuuba, fuksia, kameelia, kannatuslill, loorberipuu, oleander.

Troopilised eksoodid

Troopikataimed jagunevad kahte suurde rühma.

Esimese moodustavad liigid, kes vajavad talvel vähemalt 18° sooja ja väga niisket õhku. Siia kuuluvad paljud bromeeliad, flamingolilled, osa orhideedest, selaginellid jpt.

Need taimed vajavad toas sagedast piserdamist. Tõsi, sordiaretuse tulemusena on nad muutunud palju leplikumaks.

Teise rühma taimed saavad aasta ringi hakkama 18–20kraadises toas erinõudmisi esitamata. Need on meile tuntud nõelköis, kummipuu, filodendronid, säntpoolia, havisabad, diifenbahhia, draakonipuu sordid, tiigerlehikud, marantad, süngooniumid, ebakrooton, kruvipuu ehk pandan, tõlvpuu sordid, osa bromeelialisi (gusmaania, ekmea); osa sõnajalgu (nefroleep, sarvsõnajalg), osa palme (nt kentiapalm).

Muist taimi talvituvad ühtviisi hästi nii jahedas kui ka soojas ruumis: näiteks lehtliilia, kliivia, hibisk, abuutilon.

Talvitumistemperatuur sõltub suuresti ruumi valgusoludest: mida pimedam, seda jahedam peaks see olema. Noored taimed vajavad alati mõne kraadi võrra enam soojust kui täiskasvanud.

Valgusnõudlikud taimed tõstke talvel lõunapoolsele aknale. Eriti palju valgust vajavad ebakrooton, fuksia, hibisk, kalanhoe, enamik palme, noliina, pelargoon, ratsuritäht, tääkliilia.

Appi taimelamp

Taimed vajavad vähemalt 8 tundi täisvalgust ja 6–8 tundi puhkust pimedas. Valgusnõudlikud liigid kasvavad hästi, kui saavad olla kaheksa tundi vähemalt 10 000-luksises valguses.

Keskpäeval meeldiks neile nautida paar tundi päikese käes ka 100 000-luksises valguses.

Valgust armastab enamjagu kaktusi ja muid sukulente, samuti enamik suurte nahkjate, karvaste ja vahakate lehtedega taimi.

Poolvarju- ja õitsevad taimed vajavad vähemalt 5000–10 000 luksi valgust, et tihe lehestik ja õied saaksid välja areneda. Ida-aknasse paistev hommikupäike või lääneaknale langev õhtupäike täidab igati nende valgusevajaduse. Siia rühma kuulub enamik meil levinud toataimi.

Varjulembesed liigid saavad hakkama 1000–5000-luksise valgusega, kuid nad ei talu üldse otsest päikest. Lõunaaknal ilma varjutamata nad ei kasva.
Valgustugevust saab mõõta luksmeetriga, aga ka taime välimus ütleb nii mõndagi. Kui ta on akna poole lookas, lehed kahvatud ja lehtedevaheline varreosa ebaloomulikult pikaks veninud, on see selge märk, et valgust on vähe.

Aitamaks oma rohelisi sõpru pimedusedepressioonist üle, muretsege spetsiaalsed taimepirnid. Üks 100vatine taimepirn annab 1 meetri kaugusele 1800 ja 1,5 m kaugusele 800 luksi valgust.

Tavalisest toavalgusest suurt kasu pole, sest taimed tarbivad valgusspektri sinist ja punast osa, inimesele sobiv kollane ja oranž jätab nad aga ükskõikseks.


Toataime ostmas

Ülevaatus aiapoes

Enne taime ostmist vaata oma väljavalitu korralikult üle.
- Lehed peavad olema täiesti terved ja ühtlase koega.
- Kolletuvad lehed näitavad, et taim on kannatanud ohtlikult kaua kuiva käes.
- Pruunikad laigud lehtedel viitavad ülekastmisele pikema aja jooksul.
- Kontrolli, ega lehtede all pole märke kahjuritest.
- Külma ilmaga taime transportides paki ta paksult paberi sisse, et soojalt maalt pärit asukas enne uude koju jõudmist ära ei külmuks. Kui väljas on üle 15° külma, lükka ostmine edasi soojemale ajale.


Hooldamise meelepea

- Lase kastmisveel valguda läbi mullapalli poti alusele. Siis on kogu mullapall niiskunud.
- Kontrolli, et vesi ei voolanud läbi kokkukuivanud mullapalli ja poti vahelise prao ilma mulda niisutamata. Kalla alusele valgunud vesi ära.
- Kasta vaid toasooja veega.
- Läbikuivanud mullapalliga taim tõsta koos potiga terveks ööpäevaks toasooja vette.
- Taimed ei talu tõmbetuult. Tuba õhutades tõsta nad aknalaualt ära või õhusta tuba teise ruumi kaudu.
- Kontrolli lehti vähemalt paar korda kuus. Kui märkad laike, kühmukesi või kahtlast liikumist lehtede ümber, uuri asja luubiga. Kahjustatud taim vii võimalusel eraldi jahedamasse ruumi. Kahjuritõrje on seda mõjusam, mida varem sellega alustada.