Jõuluküla.Vabaõhumuuseum Foto: Vallo Kruuser
Jõulukuu, ka joulu-, jõõlu-, talsipühi-, talissepüha-, talviste-, talipüha-, talve- ja mängukuu.

17. Tõnnipäev. Tõnn on koduhaldjas ehk -jumal.

21.–24. Jõulud on maarahva aastavahetuse pühad, mis kestavad pööripäevast uue aastani. Jõuluks puhastatakse hoolega kogu majapidamine ja valmistatakse rikkalikud piduroad. Ustele, akendele ja väravatele tõmmatakse kaitsvad jõuluristid ning tubadesse riputatakse õnnistavad krässid jms. Leib ja liha peavad kogu pühadeaja laual olema. Püsitakse kodus, puhatakse ja mängitakse jõulumänge ning süüakse hästi. Öösel hoitakse hingede jaoks tuli üleval, toidud laual ja voodid vabad.

Jõululaupäev (24.12.) on vana-aastaõhtu. Enne päevaloojangut käiakse saunas. Õhtul-öösel süüakse 7, 9 või 12 korda, et saada uueks aastaks palju jõudu. Öösel või hommikul pestakse silmi puhta värske veega, et olla aasta läbi terve. Loomadele viiakse leiba ja soovitakse head uut aastat.

25. Ajastaja päev ehk uusaasta. Algab päikeseaasta ning päevad hakkavad lõpuks taas pikemaks minema. Mehed ja poisid käivad külas head uut aastat soovimas.

Kuu kõvad ja pehmed ajad

3. päev – kuu neljas veerand, kõva aja algus.

9. päev – vana kuu pehme aja algus.

11. päev – kuu loomine.

13. päev – noore kuu kõva aja algus.

18. päev – kuu esimene veerand, pehme aja algus.

23. päev – täiskuu kõva aja algus.

25. päev – täiskuu.

27. päev – kuu kolmas veerand, täiskuu pehme aja algus.

- Pehme (mäda) aeg on hea lagundaja ja määndaja. Kõige pehmem aeg on kaduneljapäev – kaduaja neljapäev enne kuu loomist. Tänavu veel 10. detsembril.

- Kõval (kalgil) ajal alustatud või tehtud asjad jäävad püsima: puu ei mädane ja haavad paranevad hästi. Kõvad-pehmed ajad ei välista noore-vana kuu üldtuntud tähendusi. Kõik, mis kasvama peab (külv, istutus), tehakse maha ikkagi noore kuuga, ning mis hävima peab (võsa, kahjurid jms), tehakse vanaga.

Allikas: “Maavalla kalender 10 228 (2015)”, Maavalla Koda