kaevamine, hark Foto: Bianca Mikovitš
Mahedatel novembripäevadel saab veel peenramaa läbi kaevata, kui seda seni ei jõudnud. Aga … äkki ei peakski seda tegema?

Tavapäraselt kaevatakse maa sügisel pärast saagi koristamist läbi, et seda järgmiseks aastaks ette valmistada: mulla pööramise käigus saab välja noppida orasheina, naadi jm püsiumbrohu juured-risoomid ning kaevata sisse komposti või muud orgaanilist väetist. Orgaanika teeb mulla tervisele palju head. Kaevates jäetakse muld pankadesse, sest siis külmub see paremini läbi (hävivad haigusetekitajad ja kahjurid) ning imab endasse ka rohkem vett. 

Permakultuuri viljelejad räägivad aga hoopis teist juttu: kaevates pöörame mullakihid tagurpidi, mis rikub mulla struktuuri ja katkestab vee ning õhu liikumisteed, muld kuivab kiiremini. Kaevamine vähendab mullaelustikku, sest pinnakihis elanud aeroobsed mikroorganismid surevad, sattudes allapoole, kus õhku on vähem, ja vastupidi. Mida vähem n-ö elus muld, seda raskem on taimedel toitaineid kätte saada. Kaalukaid põhjuseid on muidki.