Kaks küsimust aednikule
1. Kuidas taime istutada nii, et see elama jääks?
Vastab Katrin Uurman, Räpina aianduskooli pedagoog-metoodik:
Taime istutamisel tuleb kindlasti jälgida mitmeid aspekte.
Esiteks peab tugevamate kevadiste öökülmade oht möödas olema.
Teiseks tasub enne istutamist kindlasti uurida, kas taimed vajavad kastmist. Kui muld on kuiv, tuleb taimi kindlasti enne kasvukohale istutamist kasta. Soovitatav on enne istutamist lisada vett ka istutusauku. See garanteerib parema juurdumise.
Kolmandaks tuleb istutamiseks valida pilvise ilmaga jahedam päev või õhtupoolik.
Neljandaks uuri taime juuri, kui ta potist välja võtad. Kui juured on poti põhjas ringe moodustanud, tasuks need lahti harutada. See parandab oluliselt taime juurdumist. Lilletaimedel võib sarnast juurestikku noa või kääridega juurepalli põhjast ja külgedelt läbi lõigata.
Viiendaks tuleb taim istutada samale sügavusele, nagu ta potis kasvas. On ka selliseid taimi, mida võib sügavamale istutada, näiteks tomat.
Lilled, köögiviljad, maitse- ja ravimtaimed juurduvad kiiremini kui puittaimed. Üldjuhul võib rohtsete taimede juurdumiseks arvestada keskmiselt 3–4 nädalat, puittaimedel veidi kauem. Kevadel ja suvel istutatud potitaimed juurduvad Eesti tingimustes kenasti. Probleeme võib tekkida siis, kui istutatakse hilissügisel. Sellisel juhul võib taimede ümbruses oleva maapinna katta mõne multšiga (nt männipuukoor, turvas, ka kuuseoksad on sobilikud).
Juurdumist takistab eelkõige istutusjärgne veepuudus. Selleks tuleb pärast istutamist kogu suve jooksul taimi korralikult kasta. Sobilik ei ole kasta iga päev ja veidi, vaid hoopiski harva ja palju, et kastmisvesi ikka juurteni jõuaks.
Sellel, miks kõik taimed ei jää pärast mahapanekut elama, on mitu põhjust.
Neist peamised on: istutamise ebasobilik aeg (varakevad, hilissügis)¸ veepuudus (kas istutatakse kuiv, kastmata taim kuiva mulda või kastetakse istutusjärgselt vähe, ka põuaperioodid). On olnud ka juhuseid, kus taim on istutatud kasvukohale plastpotiga. Ebasobilik kasvukoht (nt happelist mulda nõudev taim on istutatud aluselisse mulda, kuiva mulda nõudev taim on istutatud liigniiskesse mulda jne). Taim ei sobi Eesti kliimasse, nt külmaõrnad taimed, mis kipuvad korraliku talve korral hävima. Taim on kahjustajatest (haigused, kahjurid) tabatud või mehaaniliselt vigastatud. Ebaõiged hooldusvõtted.
2. Kas Eestis on praegu mõni taimehaigus levinud, mida tasuks jälgida?
Mitmed puukoolid on kandnud suurt kahju viljapuu-bakterpõletikust ja tamme-äkksurmast põhjustatud taimede hävimise tõttu. Viljapuu-bakterpõletik kahjustab, nagu nimigi ütleb, eelkõige viljapuid, aga ka pihlakaid, viir- ja tuhkpuid. Tamme-äkksurma tunnuseid on leitud rododendronitel. Nende haiguste suhtes tundlikud taimed varustatakse taimepassiga.
Tänapäeval toimub puukoolides ja aiandites pidev kontroll, mis on garantiiks, et tegemist on terve taimega. Loomulikult võib meist igaüks teadmatult tuua haige taime kaasa mõnelt reisilt Euroopa riikidesse. Tuleb olla ettevaatlik ja taimede valikul tähelepanelik.
