Kuna kapsateisendid kasvavad kiiresti ja neid tuleb tarbida noorelt, on otstarbekas teha paari nädala tagant korduskülve, külvates iga kord kümmekond seemet.

1. Hiina lehtnaeris ehk paksoi (Brassica rapa ssp. chinensis, sün. B. rapa Pak Choi-rühm) on eriti hinnatud oma paksude mahlakate leheroodude tõttu. Lehti saab tarbida värskelt, keedetult ja hautatult, leheroodusid võib kasutada nagu sparglit. Paksoi hübriidsordid taluvad öökülma ja nii saab saaki korjata talveni.

2. Hiina kodariknaeril ehk tatsoil (B. rapa ssp. chinensis var. rosularis) on paksud lihavad lehed, mida on eriti tore noppida üksikult värskesse salatisse, vokiroogadesse, pista grillivardasse. Kodariknaeris sobib hästi ka suppidesse.

3. Jaapani lehtnaeril ehk misuunal (B. rapa ssp. nipposinica) on tumerohelised ja tugevalt lõhestunud servaga kaunid lehed. Õisikuvarred on samuti söödavad, kuid lehed on paremad enne putkumist. Misuuna annab suvesalatitele huvitava maitsenüansi, aga sobib õliga segatult ka üksinda salatiks. Misuuna kodumaa on tegelikult Hiina, aga teda on sajandeid viljeldud Jaapanis.

4. Hiina lillnaerist ehk tsoisumi (B. rapa ssp. chinensis var. parachinensis) kasvatatakse peamiselt õisikuvarte pärast. Söögiks sobivad noored lehed, õiepungad, äsja avanenud õied ja õisikuvarred. Viimased on kõige maitsvamad siis, kui õied on veel nupus. Tsoisum lisab toorele köögiviljasalatile silmailu ja põnevat maitset, keedetud või vokitud õisikuvarred olevat aga lausa hõrgutis.

Kõik neli eespool kirjeldatut on põld-kapsasrohu (Brassica rapa) teisendid.

5. Sarepta kapsasrohi (Brassica juncea), mida kutsutakse ka sarepta sinepiks ja lehtsinepiks, on maheda sinepise maitsega salatitaim. Ta sisaldab palju C-vitamiini ja väärtuslikke sinepiõlisid. Külmakindla liigina võib teda külvata juba varakevadel, salatimaterjali saab talve tulekuni. Kõige väärtuslikumad on noored lehed, seetõttu tehke korduskülve paarinädalase vahega. Kasutage lehti rohelistes salatites, ka kartuli- ja tomatisalatis, lisage supile ja kastmele.