‘Karamba’ ehk õun nimega “Oh kui hea!”
Uute puuviljasortide loomine on alati põnev teema – vajab see ju erakordselt palju aega ja kannatust. See, kuidas seemnest uus õunasort saab ja milliseid keerdkäike sordiaretajad enne registreerimistunnistuse saamist peavad läbima, on päris pikk ja keeruline protsess. Olgu selle näiteks õunasordi ‘Karamba’ registreerimine.
2007. aasta detsembrikuus registreeris Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus uue õuna-
sordi, mille nimeks sooviti algselt ‘Karina’. Nüüdisajal, mil uued sordid teevad katsetused läbi ka välismaal, kontrollitakse nii seda, kas uus sort on kõigist seni tuntutest märgatavalt erinevate tunnustega, kui ka sordinime olemasolu. Kaunis naisenimi Karina oli aga juba hõivatud ning uueks nimeks sai pakutud ‘Karamba’.
Hiljem selgus tore tõsiasi, et valitud uuel sordinimel on ka tähendus. Nimelt on karamba hispaaniakeelne hüüatus “Oh kui hea!”.
‘Karamba’ saamislugu on aga järgmine. 1969. aasta talvel sündis plaan ning kevadel ristasin tuntud ‘Talvenaudingu’ ja ‘Cortlandi’. 1982. a hakkasid üleskasvatatud taimed korralikult vilja kandma ja kohe valisin ühe ilusate magusamaitseliste õuntega puu välja edasiseks uurimiseks. Taim võeti katsetamisele nii Pollis kui ka Läti Riiklikus Puuviljanduse Instituudis.
Nagu eespool mainitud, sai kõnealune sort kodumaal tunnistuse alles aastal 2007 – seega esimesest plaanipidamisest kuni uue sordi ametliku registreerimiseni kulus 38 aastat!
Lätlased võtsid uue sordi kohe omaks ning seda istutati kiiresti ja rohkelt juba ka koduaedadesse. Nii juhtuski, et seesama kõnealune sort oli oma algse nimega ‘Karina’ Lätis juba armastatud õunapuu ning tema istikuid toodi sealt müügile ka Eestisse.
‘Karamba’ hakkab meil laiemalt levima alles nüüd. Puul on keskmise suurusega magusamaitselised, kujult ümmargused õunad. Põhivärvus on neil kaunilt kollane, kattevärvi punane väga silmapaistvalt erk. Õige koristusaeg on septembri keskel, millal ta kohe ka söömiseks sobiv on. Headel tingimustel säilib hoidlas muretult talve keskpaigani.
Puu kasvutugevus sarnaneb suuresti tema esivanema ‘Talvenaudinguga’. Kiituseks võib uue sordi kohta veel öelda, et meie talvekülmadele peab ta väga hästi vastu, haiguste suhtes on võrdlemisi kindel ja puu saagikandvus on hea.
