Tulbinäitus Tartu Botaanikaaias Foto: Argo Ingver
Kes oleks võinud arvata, et lilled suudavad põhjustada majanduskrahhi? See juhtus 1600. aastate alguses Hollandis, kus tulbisibulate väärtus tõusis äärmiselt kõrgeks. Haruldasemad sibulad võisid maksta lausa aastapalga.

Nähtus, mida praegu teatakse kui “tulbimaaniat”, sai alguse sellest, et tulbid sümboliseerisid tollases Hollandis jõukust. Nende lillede kodumaa on Türgi, kust neid eksporditi laia maailma koos teiste tuntud kaupadega. Tulpide hind oli juba siis nii kõrge, et neid said endale lubada ainult kõige jõukamad inimesed.

Ka Hollandi kaupmehed tahtsid näidata oma staatust ja ostsid lihtsalt hinna pärast tulpe kokku. 1600. aastate alguses hakkasid elukutselised tulbikasvatajad kohapeal tulpe kasvatama ning lõid sellega õitsva ärisektori, mis on püsinud tänapäevani.

Eriti populaarseks said nn murtud sibulad, millest kasvasid mitmevärvilise mustriga tulbid. See oli päästik, mis vallandas üha suurema nõudluse haruldaste tulpide järele ja tingis kõrge turuhinna.

Lõpuks olid tulbisibulad nii hinnalised, et neid ei jaksatud enam osta. Tekkinud mull lõhkes. Olgugi et majandusele see otsest hukatust ei toonud, olid paljude kauplejate suhted igaveseks rikutud.

Kunagist tulbimaaniat võrreldakse tänapäevase krüptovaluuta bitcoin’i mulliga.