Kas võilill on kevade rõõm või mure?

Murude hirm võilill on samas nii kasulike omadustega taim, et temast on aretatud lausa sorte lehtköögiviljana tarvitamiseks.

Külalised lõunapoolsetelt maadelt ei jõua kevadel ära imestada, kui palju ilusaid kollaseid lilli meil kõikjal õitseb. Kellele kuidas. Aga ilus päikeseline lill on võilill ka.

Ma pole ühegi taime kohta kuulnud nii palju kirumist ja samal ajal ülistamist kui võilille puhul. Seda taime nimetatakse murupäikeseks ja ühtlasi murude hirmuks – ta on tüütu muruumbrohi, millest lahti saamiseks tuleb pidevalt vaeva näha.

Juba keskajal tunti võilille kui maksa puhastavat taime. Kui meie korjame võilille toiduks ning ravimtaimena kasutamiseks murust ja põllult, siis Lääne-Euroopas on temast saanud juba peenrataim. On aretatud terve hulk sorte, mis pole nii kibedad kui looduslikud liigid ja on seetõttu sööjale suupärasemad.

Üle saja pisiliigi

Paljud ilmselt ei tea, et võililleliike on Eestis tublisti üle saja. Kõik nad tunduvad väga sarnased. Kuid kuna nende kasutamises ja tähtsuses inimese jaoks pole olulist vahet, siis ei ole tavaliselt vajadust liike ära tunda. Nii paigutataksegi suur osa võililleliikidest sageli ühe nn kollektiivliigi alla, milleks on harilik võilill (Taraxacum officinale).

Igaüks teab, milline on võilill. Tema sulgjalt lõhestunud lehed asetsevad juurmise kodarikuna, pikk õisikuvarb on seest õõnes ja jäme juur tungib sügavale mulda.

Kõige iseloomulikumad on loomulikult aga suured kollased korvõisikud. Võikarva kollaste õite järgi on ta saanud ka oma nime.

Ühel võilillel võib suve jooksul valmida lausa seitse tuhat seemet. Kuna võililled on putuktolmlejad ja neid kasvab kõikjal väga palju, siis on nad ka head meetaimed.

Kevadel näitab võilill esimeste hulgas rohelisi lehti, mis on inimesele heaks vitamiiniallikaks. Neis on nii vitamiini C kui ka B, võilillelehesalat on hea verepuhastusvahend.

Kui juba jutt inimese tervisele läks, siis kõige rohkem on ravimina kasutatud võilille juuri. Need aitavad mitmete siseelundite haiguste korral, kuid on head ka lihtsalt kõhukinnisuse kõrvaldamiseks ja söögiisu tõstmiseks.

Ravimitööstuses on võilillejuuri kasutatud ravimpillide valmistamisel.

Võilillejuured on mõrud. Praetult on neid tarvitatud kohvi asemel või kohviga segatult.

Kasulikud on ka noored õisikuvarred, mis hoiavad eemal vereringeelundite haigused, neid on hea tarbida pärast insulti ja infarkti.

Võililleõitest saab ise teha heamaitselist siirupit ehk nn võilillemett, mis sobib näiteks neeruhaigetele paremini kui tavaline mesi.

Kindlasti tuleb rääkida ka piimmahlast. See teeb pärjapunujate käed kiiresti pruunilaiguliseks. Aga kui võilille piimmahla satub suhu palju, võib tekkida iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine ja isegi südame rütmihäired.

Kevadised noored salatina tarvitatavad lehed niimoodi muidugi ei mõju.

10 noort õisikuvart päevas

Noori lehti ja õisikuvarsi tarvitage värskelt ja korjake kevadel. Lehtedest võib teha salatit, mis on eriti kasulik kroonilise maksapõletiku korral.

Võilill soodustab maomahla teket, puhastab magu ja lahustab sapikive. Ta on hea podagra ja reuma puhul.

Võilill aitab ka suhkruhaigeid. Diabeetik peaks päevas aeglaselt läbi mäluma vähemalt 10 noort õievart. Värske kraami söömist alustage mõnest lehest või õisikuvarrest, suurendades iga päev kogust, kuni jõuate kümneni. Sellest piisab, et veri saaks vajaliku konsistentsi. Veresuhkrut aitab langetada ka võililletee.

Võilillest on abi ka nahahädade korral. Ta kaotab sügelemise allergikutel, parandab sammaspoolikuid ja lööbeid.

Lehti ja õisi kogutakse õitsemise ajal. Lehed pange pärast närvutamist kuivama hästi tuulutatavasse ruumi või kuivatisse.

Juuri korjake samuti õitsemise ajal või hilissügisel. Puhastage need mullast, lõigake ära maapealne osa ja külgjuured, peske külma veega, lõigake tükkideks ja pange mõneks päevaks närbuma. Kuivatage hästi tuulutatavas ruumis või kuivatis (40–50° juures).

Kolm tuntumat sorti

Võilill on väärtuslik lehtköögivili. Sordiaretus on suunatud sellele, et taimes oleks vähem mõruaineid.

Meie aiapidajate peenardele pole võilill n-ö ametlikult küll veel jõudnud, teisalt pole leida ka eestikeelset teavet sortide ja nende kasutuse kohta.

Enam levinud on kolm sorti. Kõiki neid paljundatakse kas seemnetega või vegetatiivselt. Külvatakse varakevadel või augustis vastu sügist.

- ‘Vert de Montmagny’. Suured piklikud lehed on sügavalt lõhistunud ja hambulise servaga. Neid võib tarvitada nii blanšeeritult kui ilma. Väga saagikas.

- ‘Amélioré à Coeur Plein’. Väga eriline sort, mis ületab looduslikku võilille mitte niivõrd lehe suuruselt kui just lopsakuselt, moodustades tavapärase kodariku asemel lausa toeka puhmiku. Seetõttu annab rikkalikku saaki ka napil kasvupinnal. Hea omadus on see, et lehed blanšeeruvad kergesti, peaaegu iseenesest.

- ‘Broad Leaved’. Nimele vastavalt kasvatab suured ja laiad tumerohelised lehed, mis on lõhistunud sügavamalt kui looduslikul liigil. Lehed on mahlakad ja õrna koega. Sort on poolpüstise kasvukujuga, moodustades viljakal maal kuni 60cm läbimõõduga puhmiku. Lehti on kerge blanšeerida. Isekülvi annab vähem kui Prantsuse sordid.