Kodukass Foto: Astrid Lepik
Kassid on üsnagi uudishimulikud erinevaid taimi hambaga järele proovima, kuid see eksperimenteerimine ei too kahjustusi mitte ainult taimele vaid ka kassile endale.

Kiskjatena eelistavad kassid toiduks enamasti süüa liha ja kala. Kuid aias või õues viibides otsivad nad omale kasulikke heintaimi ning siis maiustavad nad nendega mõnuga. 

Ainult tubastes tingimustes elavad kassid on aga veidi õnnetumas seisus, kuna neil puudub vaba voli õue ja ligipääs sealsetele heintaimedele. Ja nii nad näksivad toas ettejuhtuvate taimede lehti, samal ajal kukutades taimi koos mulla ja lillepotiga põrandale. 

Kasside looduslik puhtusearmastus viib neid selleni, et end pidevalt puhastades (lakkudes) täitub soolestik karvadega. Et aga karvadest vabaneda söövad kassid heintaimi, mis sisaldavad foolhapet ning kutsuvad esile okserefleksi. Isegi suur kogus ärasöödud heintaimi ei tee loomale halba, erandiks on muidugi juhud, kui taimi on töödeldud mürgiste herbitsiididega. Õues elavail kassidel on taimede suhtes kogemus, mida ainult toas elavatel kassidel ei pruugi olla. 

Kõige ohtlikumad toataimed kassidele on mürgist mahla sisaldavad alokaasia, diifenbahhia, monstera, filodendron, nõelköis, aglaoneema, flamingolill. Monstera lehedes sisalduv mahl kutsub looma suhu sattudes esile põletust ja kipitust ning tekitavad valulikke ville. Filodendroni mahl võib samuti kõrvetada keelt ja kurku ning kahjustada neere, mahla silma sattudes kahjustab seda tõsiselt ning kiiresti tuleks pöörduda veterinaari poole. Diifenbahhia mahl kõrvetab ning tekitab suu ja hingamisteede paistetust mis omakorda põhjustab hingamisraskusi. 

Loomale on ohtlikud ka mürgist piimmahla sisaldavad ebakrooton, erinevad piimalilled, jatrofad. Mürgine piimmahl võib sisse süües loomal põhjustada kõrvetust, kõhulahtisust, närvitalitluse häireid ja pimedaksjäämist. 

Kassidele ohtlikud taimed on ka allamanda, oleander, mandvill, adeenium, paksjalg. Taimedes sisalduvad mürgised ühendid põhjustavad valuhoogusid, kõhulahtisust, oksendamist, raskemal juhul ka südame seiskumist. 

Suvel rõdul õitsevad taimed võivad ligi meelitada mesilasi. Kassid aga, kes on harjunud kärbseid jahtima ei tee vahet neil ja mesilasel ning pahaaimamatult satub mesilane kassi suhu, kus looma nõelates võib tulemuseks olla tõsine suu ja kõri paistetus.

Kassidel võivad südame ja kopsutalitluse häireid, krampe ja kõhulahtisust põhjustada ka aprikoos, spargel, alpikann, krüsanteem, nartsiss, luuderohi, kukekannus. Kordinatsiooni häireid ja südamepuudulikkust kutsuvad esile elupuu, liilia, tubakas, peperoomia. Viigipuu, krüsanteemid, karuputk, jõulutäht ja aedruut võivad kassidel esile kutsuda dermatiiti. 

On veel kenake hulk taimi, mis võivad sisse süües põhjustada loomal hulgaliselt ebameeldivaid probleeme, nendeks on võõrasema, kukerpuu, begoonia, kassitapp, nelk, kurereha, lumikelluke, hüatsint, mesikas, ogaõun, kaktused, lodjapuu, kirsskontpuu, kõrkjas, maikelluke, tulikas, magunad, kadakas, võilillemahl, puuvõõrik, maavits, soolikarohi, rododendron, sirel, jugapuu, upsujuur, alpi jänesekäpp. 

Et lõikelilled vaasis kaua seisaksid, lisatakse veele spetsiaalseid aineid, mis ei lase roisubakteritel areneda. Kuid isegi tavaline aspiriin võib vaasivette lisatuna põhjustada kassidel mürgitust. Seepärast tasuks jälgida, et kass ei saaks lillevaasist vett juua ega sealseid taimi näksida. 

Kui vähegi hoolida kodukassist, siis tasuks ohtlikud taimed hoida kohas, kust kass neid kätte ei saa või lausa loobuda loomale ohtlikest taimedest. 

Ent kui kass on siiski midagi söönud ja saanud mürgituse, tuleks talle anda koheselt esmaabi: silmi ja suud pesta rohke veega ning sisse anda söetablette (kindlasti suure koguse veega). Seejärel aga pöörduge koheselt veterinaari juurde. 

Refereeritud ajakirjast: Дом сад огород