Sidrunaloisial on ilus heleroheline lehestik ning oivaline sidruniaroom. Foto: Kaja Kurg
Piisab kergest puudutusest, kui juba levib sidrun-aloisia ümber võrratu puhas sidruniaroom.

Sidrunaloisia (Aloysia triphylla) lehtedel on eriliselt tugev sidrunilõhn, mis püsib ka pärast kuivatamist. See tore ürt annab taimeteedele oivalise maitse, temast saab ülihead värskendavat jääteed ning põnevaid lõhna- ja maitsenoote nii soolastele roogadele kui ka magustoitudele. Eeterlike õlide poolest rikas sidrunaloisia on ühtlasi ka tervistavate omadustega, mõjudes rahustavalt ja lõõgastavalt.

Sidrunaloisiat meil veel eriti ei tunta, nii ongi kevadel aiaärides müügil olnud istikud tekitanud uudse taime vastu suure huvi. Tutvustame teda veidi lähemalt, võttes abiks “Maitsetaimede leksikoni” (Maalehe Raamat 2004).

Aloisia perekonda kuulub umbes 35 liiki, üks ilusamaid neist on sidrunaloisia. Kirjanduses võib teda kohata ka varem esinenud nime Lippia triphylla all. Inglise keeles on ta Lemon verbena, saksa keeles Zitronenblatt, soome keeles sitruunaverbena, ka lippia. Aloisiad kuuluvad raudürdiliste (Verbena-
ceae) sugukonda.

Sidrunaloisia kodupaik on Lõuna-Ameerikas, ulatudes Uru-
guayst ja Argentinast Tšiilini. Looduses soojas kliimas kasvab ta mitme meetri kõrguseks põõsaks, meil põhjamaal jääb umbes meetriseks.

Sidrunaloisia kasvab kõige meelsamini poolvarjulises, tuulte eest kaitstud kohas. Piisab isegi mõnest tunnist hommiku- või õhtupäikesest. Sobivaim muld on kerge, toitainerikas ja lubjasem. Kastke rikkalikult.

Mida rohkem te sidrunaloisiat kasutate ja latvu kärbite, seda kohevamaks ta muutub. Suve teisel poolel ilmuvad puhmale tihedates pööristes väikesed kahvatulillad lõhnavad õied.

Peenral sidrunaloisia talve üle ei ela, aga potiga tuppa tuues pikeneb tema eluiga tunduvalt, kui tingimused on sobivad ja hoolitsus õige. Sidrunaloisiat võibki kasvatada kui toalille, mis viiakse suveks potiga välja või istutatakse peenrale. Enne esimesi öökülmi tuleb ta aga kindlasti sisse tuua.

Talveks leidke sidrunaloisiale toas valge, võimalikult jahe ja õhurikas koht. Liiga pimedas kaotab taim lehed. Kastke vaid nii palju, et muld päris läbi ei kuivaks.

Kevadel võib taime tugevalt tagasi lõigata. Saadud varrejupid kasutage ära uute taimede saamiseks ja pange need juurduma (+20° juures). Noorte taimede latvu näpistage korduvalt tagasi, et soodustada harunemist.

Kahjuks meeldib sidrunaloisia väga lehetäidele, aga väikselt puhmalt pole neid raske looduslike vahenditega (kasvõi lihtsalt veega maha pestes) tõrjuda.

Sidrunaloisia lehti kuivatage talveks ja hoidke hästi suletud
anumas. Poes võib ürt olla müügil ka Herba Verbenae odoratae nime all.



KUIDAS KASUTADA

Mõned nipid

- Sidrunilõhnalisi ja -maitselisi lehti kasutage suppides, kala- ja kanaga, tomati ja ubadega.
- Lisage lehti magustoitule, moosidele, jookidele, puuviljasalatisse, jäätisele.
- Lehetee mõjub tervendavalt seedetraktile, leevendab kõhu-krampe, rahustab.
- Aromaatse sidrunilõhna tõttu sobib sidrunaloisia eriti hästi potitaimeks rõdule või terrassile istekoha lähedale.
- Vanniveele lisatult saate lõhnava lõõgastuse.
- Segage lehti popurrii (kuivatatud taimedest lõhnasegu) hulka.