AHTI TIIRMAA

istikukasvataja, Rebase talu puukool

Lausa asendamatu on varjulisel kalmistul mikrobioota (Microbiota deccusata). Külmakindla taimena sobib ta hästi ka kõledale põhjatuultele avatud alale.

Mikrobioota põõsas kasvab vaid 40−60 cm kõrguseks. Tavaliselt saavutab ta läbimõõdu 2,5 m, kuid heades tingimustes võib laieneda isegi 6 meetrini.

Ta on laiuva kasvuviisiga ja lopsaka olekuga. Põõsas hoiab ise vormi, teda ei pea kärpima. Taim võib elada kuni saja aasta vanuseks.

Mikrobioota on vähenõudlik. Kuna looduslikult kasvab ta kivisel pinnal, siis armastabki hästi õhulist ja klibust mulda, kuid see ei tohi läbi kuivada. Samas ei talu taim ka seisvat vett.

Mikrobioota kasvab hästi nii täispäikeses kui poolvarjus. Talvel tõmbub oksastik punakaspruuniks, isegi pronksjaks. See on loomulik talvine kaitsevärvus. Kevadel muutub põõsas taas roheliseks.

Mikrobioota leidis 1921. aastal Kaug-Idast vene botaanik Šiškin. Mikrobioota kuulub küpressiliste sugukonda, perekonnas on ainult üks liik. Kuna Nõukogude Liit oli aastakümneid suletud maailm, jõudis uus liik Lääne-Euroopasse alles 1970ndatel, aga juba 1976 sai näitusel Floranova kuldmedali. Tänapäeval on algliik muutunud tavaliseks haljastustaimeks, sordid on vähem levinud.

Mikrobiootal on huvitavaid sorte, neist erilisimad on kirjulehised. ‘Goldspot’ on levinuim kirjulehine. Ta on aeglasema kasvuga kui algliik, omapäraks on valgetripsulised laigud okstel.

‘Jacobsen’ (syn. ‘Hexenbessen Jacobsen’) on püstisem kui algliik. Mõlemad sordid on lisaks algliigile Eestis saada.

Mikrobiootast saab teha ka tüvivormi, kas siis pookides või üles sidudes.