Täiskasvanud ripslane on pikliku, umbes 1 mm pikkuse kehaga. Peamist kahju põhjustab ripslane õitele – algul kattuvad nad heledate, hiljem pruunikaks muutuvate täppidega (keskel väikesed mustad roojatäpikesed) ning deformeeruvad. Ripslased kahjustavad ka alpikanni lehti – neile ilmuvad hõbevalged täpikesed. Tugeva kahjustuse korral lehed kolletuvad, kuivavad ja langevad maha.

Punane kedriklest, kes eelistab madalat õhuniiskust, tegutseb lehtede alumisel küljel imedes seal taimemahla ning kerides enda ümber hõbedase võrgendi. Lehed muutuvad täpiliseks, laiguliseks, kolletuvad ja kuivavad.
Vaid kuni 0,3 mm pikk ja palja silmaga praktiliselt nähtamatu alpikanni- ehk maasikalest eelistab kõrget õhuniiskust. Tema esinemisest annab tunnustust lehtede moondumine, lainjalt kõverdumine, samuti deformeerunud ja kuivama kippuvad õienupud.

Liigse õhuniiskuse juures kimbutab alpikanne ka hahkhallitus. Kahjustuse tunnuseks on mädanema kippuvad õievarred ja hallikaspruunide laikudega lehed.

Allikas: ajakiri Мой прекрасный сад