Foto: Astrid Lepik
Kuigi kirsipuu-nälkvaablase valmikut ei pruugi aias märgata, on tema ebaröövikud ja viimase poolt põhjustatud kahjustus üsnagi silmapaistvad.

Kirsipuu nälkvaablase valmik on läbipaistvate läikivmustade tiibadega 4-6mm pikkune putukas, kes muneb oma piklikovaalsed rohekad munad kevadel lehe alumisele poolele lehe koesse.

Nii kirsi-, ploomi- kui pirnipuu (harva ka pihlaka, toominga, õuna- ja viirpuu) lehti kahjustavad läikivmustad ebaröövikud on kuni 11mm pikkused. Nende keha on justkui koma, rindmikupool jämedam, tagakeha aga peenem. Oma musta läikiva limase keha poolest meenutavad nad nii kaani kui nälkjat.

---
Kahjustuse tulemusena paistab leht läbi ja on võrgutaoline (akensööm) – nälkvaablase ebaröövik sööb ära lehe pealmise lehekoe, soonestik ja alumine epidermis jäävad aga terveks. Kahjustatud lehed pruunistuvad ja kuivavad, väheneb üldine fotosünteesiv pind ja selle tulemusena ka viljapuu üldine saagikus. Kahjur talvitub ebaröövikuna mullas.

Maalehe Raamatus „Suur taimekaitseraamat“ soovitab Väino Pallum tõrjeks järgnevat:

1. Kirsipuude pritsimine kohe pärast saagi koristamist Decis2,5 EC-ga 0,5-0,8 l/ha (7-10 ml/10l), Fastac 50-ga 0,6 l/ha (6-10 ml/10l), Mavrik 2 F-iga 0,4-0,6 l/ha (6ml/10l), Karate Zeon-iga või Karate 5 EC-ga 0,4-0,5 l/ha (6 ml/10l).
Foto: Astrid Lepik

2. Võraaluste ümberkaevamine talvituvate ebaröövikute hävitamiseks sügisel või kevadel.