Lehis kasvas üsna jõudsalt. Igal aastal viskas ta tublisti pikkust ja mullu olid peal esimesed käbid. Aga puu nägi imelik välja: alt hõre ja oksad harali, aga ülevalt venis aina pikemaks.

Istutades ei osanud ma arvestada, et koht, kuhu puu maha sai, on väga tuuline. Üle lageda välja puhuvad tigedad põhjatuuled on noort puud kõvasti räsinud. Panime talle järjest pikemaid toikaid toeks, sidusin ja hoolitsesin kuis oskasin, aga pärast igat tormisemat ilma oli puu viltu ja teda tuli jälle otseks kohendada. Õnneks kannatab ta selle välja, kuid puutüves on jõnks sees. Tõenäoliselt ongi selle põhjustanud pidev tuul.