Paksude läikivate lehtede ja sihvakate vartega sulgvõhk on kogunisti nii vastupidav, et rootslased on hakanud teda kutsuma "garderoobitaimeks"- vihje sellele, et taim võiks elada kasvõi kapis. Kauni skulpturaalse välimuse ja ülima vähenõudlikkuse tõttu on sulgvõhast saanud viimastel aastatel kodude ja büroode lemmik meilgi.

Sulgvõhk lepib nii otsese päikesega kui ka üsna hämara paigaga. Kui unustate ta tükil ajal kastmata, ei juhtu midagi. Talvel kastkegi vaid kord kuus. Kui potis on pidevalt märg muld, lähevad juured ja varre alumine osa selles vettides mädanema. Talvel võite taime turgutada aeg-ajalt kaaliumirikka bonsaiväetisega. Kõige paremini kasvab sulgvõhk kaktusemullas. Kahjurid ei tunne sulgvõha vastu õnneks erilist huvi. Edukalt saab teda paljundada ka lehepistikust.

Aidsi-kastanseemnik (Castanospermum australe)

Põnev nimi ja põnev välimus.

Aidsi-kastanseemnikuks ristiti see Austraalia kirdeosast pärit taim seetõttu, et tehti kindlaks: taime osad sisaldavad ühendeid, mis leevendavad põletikulisi protsesse ja muu hulgas ka HI-viiruse toimet. Potis olevaid suuri nahksed rohelisi "kastanimune" ehk siis taime seemneid ei maksa siiski proovida, need on mürgised.

Ilusate läikivate lehtedega aidsi-kastanseemnikul on palju häid omadusi: ta kasvab ühtviisi hästi nii täispäikeses kui ka poolvarjus, ei lase end häirida lühiajalisel jahedusel ega temperatuuri kõikumisel. Mullaks sobib talle tavaline nõrgalt happeline toalillemuld. Talvel kastke teda mõõdukalt.

Mõõkaspar (Asparagus falcatus)

Asparaagustest rääkides tuleb kõigil silme ette õrn-õhuline puhmik vanaema kummutil, kust lõigati sünnipäevakimpudesse pitsilisi varrekesi. Hiljaaegu müügile tulnud uudne toa-aspar on vanade tuttavate - tiheda aspari (A. densiflorus) ja sulgaspariga (A. setaceus) võrreldes veidi erineva välimusega.

Tal on tugevad püstised varred ning pikemad ja laiemad lehekesed, mille servad on võluvalt gofreeritud. Säravroheline tihe puhmik meenutab veidi bambust ning mõjub õnnestunult valitud ilupotis väga dekoratiivselt. Aga ettevaatust: väga ei tasu taime silitada, sest siledatele vartele on pikitud pisikesed teravad ogad. Kardab ülekastmist, jämedad juured lähevad kergesti mädanema.

Põneva etenduse annab mõõkaspar siis, kui hakkab kasvama uus võrse. Algul meenutab see ussi, mis venib lausa silmanähtavalt aina pikemaks. Nelja-viie päeva pärast on noor kasv vanadega umbes ühepikkune ja kattub alles siis lehtedega.