Marianna-Heleene Saar

Umbrohi või ilutaim? Kumb ta siis tegelikult on? Levinumad rahvapärased nimed on peamiselt hellitava loomuga, nt margareeta, maarjalill, vähem levinud on marilill, roosamariiad, aga ka sellised, mis viitavad pigem umbrohtudele – annepersed, kanapasalilled, hanepersed.

Harilik kirikakar (Bellis perennis) on madalakasvuline (kõrgus 3–15 cm) juurmise lehekodarikuga mitmeaastane taim. Lehed ja varred on hõredalt karvased. Lehed jäävad talveks roheliseks. Taimemäärajas märgitakse õitseajaks juuni kuni september, aga tegelikult õitseb ta murus kogu vegetatsiooniperioodi vältel ja kauemgi.

Ühel soojal talvel leidsin Tallinna Botaanikaaia murult õitseva kirikakra veebruari alguses, oli 2 cm pikkuse varrega.

Omal ajal Kadrioru pargis läbi viidud uuringute alusel ja ka kirjanduses esinenud väidete põhjal levib harilik kirikakar paremini neutraalsetel ja aluselise reaktsiooniga tihedamatel viljakatel muldadel.

Kirikakar ei ole meie looduslik taimeliik, vaid on kultiveeritav aia- ja ilutaimena. Lillepeenardelt on ta sattunud murusse. Mandri lääneosas ja saartel on ta metsistunud.

Ta on iseviljastuv, putuktolmleja, seemned levivad tuule, sipelgate ja lindude abil, ka jalanõudega. Murus paljuneb veel vegetatiivsete lühivõrsetega, mis arenevad rosetilehtede kaenlas. Hästikohanenud liik, mis levib suurte laikudena ning tõrjub kõrrelised murutaimed välja.

Noored lehed on kevadel vitamiinirikkad, neid on kasutatud ja kasutatakse nüüdki salatiks. Rahvameditsiinis on tarvitatud taime reuma ja artriidi raviks, juurte tõmmist skorbuudi vastu ja lehti plaastrina värsketele haavadele verejooksu peatamiseks.

Üksikud puhmikud võib välja rohida. Murus laiutamist aitab vähendada regulaarne niitmine 2–3 cm kõrguselt, see pidurdab kirikakra seemnete valmimist, ja muru tihendamine juurdekülvi teel. Tihedas murus ei ole seemnetel idanemisruumi.

Suurtel aladel nagu jalgpalliväljakud ei pääse keemilisest tõrjest. Tõrjevahenditega tuleb muru töödelda mitu korda. Preparaatidest on soovitatud selliseid nagu Mustang, Banvel 45, Glean 75 DF ja paagisegud Granstar Preemia + MCPA + Starane 180 ning Primus + Granstar Preemia + MCPA.

Tavaline, kõige rohkem murudele kasutatav kemikaal Starane 180 üksinda kirikakra tõrjeks eriti ei mõju. Tulemuslikum on, kui Staranet kasutada paagisegus kas Granstar Preemia või MCPAga enne õitsemist.

Koduaias on parem ta käsitsi välja rohida. Kirikakar ei levi niitmisega, ka ei ole tal mullas sigisibulaid, nii et regulaarse eemaldamisega saab tema levikut kontrollida ning sundida taim lillepeenrasse, kus ta meile silmarõõmu pakub.