Sadevälja aiandustalus on tähklavendlid edukalt üle elanud palju talvesid. Foto: Sven Arbet
Mitu aiapidajat on küsinud, kas lavendel tuleb samuti nagu peenraroosid talveks katta. Täpsustuseks olgu kohe öeldud, et jutt käib tähklavendlist (Lavandula angustifolia), teised liigid meil õues talve üle ei ela.

Uurime, mida soovitavad aednikud.

Väga ilusaid lopsakaid lavendlipuhmaid võib näha Sadevälja aiandustalu iluaias Harjumaal. Nende kasvataja, perenaine Jana Proos rõhutab: “Tähklavendel on Eestis täiesti külmakindel. Tema põhihäda on hoopis see, et kui kääbuspõõsas jääb talvel liigniiskusesse, siis mädaneb see lihtsalt ära. Lavendel ei taha olla otse vastu märga mulda, aga vihma sajab meil ka talvel, sageli on sulad.”

Sadeväljal kasvavad lavendlid sõna otseses mõttes paekivi peal: peenra serval, kust lopsakad puhmad on valgunud paekivist sillutisele. Vihma- ja sulavesi jookseb kividelt ära. Talvel jälgib perenaine, et lavendlitele lund peale ei roogitaks. Nii ongi umbes viis aastat tagasi istutatud kolmest taimenutsukesest kasvanud rohkem kui ruutmeetri suurune kohev lavendlimätas.

Kevadel läheb lavendlil kõvasti aega, enne kui ta “ärkab”. Lume alt välja sulades näeb ta välja nagu pannkook ja on üsna nässakas, aga tõuseb lõpuks üles ja läheb ilusaks. Peab olema kannatlik ja kääritööga ootama.

Uhked tähklavendli puhmad kasvavad ka Pirita kloostri aias. Aednik Ülle Michelson neid ei kata, lume kogumiseks viskab peale vaid kuuseoksi. Need kaitsevad ka kevadtalvise päikesepõletuse eest. Pärast õitsemist pügab ta puhmad hekikääridega naks-naks äraõitsenud õisikuvartest puhtaks. Lõikamine soodustab harunemist, põõsad muutuvad tihedaks ega lamandu nii kergelt lume raskuse all.