Meile rohkem tuntud tsitrused (Citrus) on enamasti kolme põhiliigi – näsasidrunipuu (C. medica), pomeli- ehk pompelmuusipuu (C. maxima) ja hariliku mandariinipuu (C. reti-culata) aegade hämarusest pärit ristandid:

• apelsinipuu (C. x sinensis) = pompelmuus x mandariin;

• greibipuu (C. x paradisi) = pompelmuus x apelsin;

• pomerantsipuu e mõruapelsinipuu (C. x aurantium) = pompelmuus x mandariin;

• sidrunipuu (C. x limon) = näsasidrun x pome-rants;

• bergamotipuu (C. x bergamia) = näsasidrun x pomerants;

• hapu laimipuu (C. x aurantiifolia) = näsasidrun x sidrun x C. Ichangensis.

Peale selle on sordiaretuse käigus juurde tekitatud veel hulgaliselt uusi hübriide.

Ristandid pontsirusega (Poncirus trifoliata) – tsitrumelo, tsitrandariin ja tsitrange – on peaaegu söödamatute viljadega (nagu pontsirus isegi), ent hea vastupidavusega ning kasutusel eelkõige tsitruste pookealustena.

Tangorid, tangelod ja orangelod arvatakse müües tihti kas apelsinide, mandariinide või greipide hulka, sõltuvalt sellest, millele nad oma välimuselt ja muudelt omadustelt lähemal on.

Märksa vähem tarvitatakse Euroopas muid tsitrusi.

• Hariliku kinkanipuu (Fortunella margaritae) väheldasi vilju süüakse koos koorega. Huvitaval kombel on neil koor magus ja sisu hapu.

• Kahvrilaimipuu (C. hystrix) lehed on väga hinnatud maitseaine Tai köögis (viljad pole söödavad).

• Sõrm-pisilaimipuu (Microcitrus australasica syn C. australa-sica) väheldaste silinderjate viljade kalamarja meenutav sisu on sama hapu kui sidrunil. Viimasega sarnaselt teda ka kasutatakse. Austraalias on selle liigi aretusega tõsisemalt tegelema hakatud ning jõutud esimeste sortideni.

Sõrm-pisilaimipuu viljad.