Kirbumünt. Foto: Tiiu Väinsaar
Kasvatage oma aias taimi, mida kasutas kuulus keskaegne ravitseja Püha Hildegard.

Mündid (Mentha) on mitmeaastased rohttaimed huulõieliste sugukonnast. Kasvutingimuste osas on nad kõik ühesugused. Mündid vajavad kerget ühtlaselt niisket viljakat mulda. Kõige nõudlikum nende tingimuste suhtes on piparmünt.

Mündid armastavad valgusrikast kohta, kuid otsese päikese käes kasvades võivad nende rikkalikud eeterlike õlide varud väheneda. Mida paremad on agrotehnilised olud, seda rohkem taluvad mündid ka varjulist paika.

Kui soovite oma aias kasvatada mitut liiki münte, soovitan need istutada üksteisest võimalikult kaugele, sest nad levivad juurevõsude abil ja segunevad kergesti. Ürt korjake enne õitsemist, sest siis pole karta mündiristandite teket.

Igal kevadel tahavad mündid saada mullapinnale komposti. Paha ei teeks seegi, kui puistate ridade vahele tuhka.

Paljundamisel võib emataimelt võetud juurevõsud jagada lindina u 10 cm sügavuse vao põhja ja ajada selle kinni. Teine võimalus on panna juurevõsud pottidesse, ja peenrasse istutada juba valmis taimed.

Enne õitsemist kogutud lehed kuivatage kiiresti (kuni 35° juures), et vältida väärtuslike eeterlike õlide haihtumist.

Piparmünt.
Foto: Tiiu Väinsaar

Piparmünt (M. x pipetita) on mündiperekonna liige. Ta on kõige tugevama lõhna ja toimeainetega.

Tasub teada, et piparmünt on hübriid, seega saab teda paljundada ainult vegetatiivselt. Niisiis – ärge ostke piparmündi seemneid, sest ehtsat piparmünti neist ei kasva! Piparmündi saamiseks koduaeda tuleb hankida taimed või juurepistikud.NB! Piparmünti ei soovitata lastele alla kolme eluaasta.

NB! Piparmünti ei soovitata lastele alla kolme eluaasta.

Rohemünt.
Foto: Tiiu Väinsaar

Rohemündi (M. spicata) lõhn ja maitse on palju mahedamad kui piparmündil. Teda võib lühiajaliselt kasutada ka igapäevateena ning see tee sobib hästi ka väikelastele.

Rohemünti kasvatage valgusküllasel paigal. Ta eelistab kerget viljakat mulda.

Rohemünti saab paljundada ka seemnetega. Tehke aprillis külvikasti pinnakülv, paari nädalaga on seeme idanenud.

Rohemündi taimekesi võib pikeerida, kuid neid saab ka vahepeal ümber istutamata mai teisel poolel otse kasvukohale istutada.

Ürdisaak koristage samuti nagu piparmündil enne õitsemist.

Kirbumünt (M. pulegium) on müntidest kõige madalama kasvuga, ta on hea pinnakattetaim. Kirbumünt ei nõua erilisi tingimusi, vaid võib kasvada isegi muruasendajana ja müüritaimena. Oma peenelehise rohelusega sobib ta ka rõdukasti ja aiavaasi.

Mida varjulisem koht, seda lopsakamad on kirbumündi taimed. Kõige paremini elab kirbumünt talve üle kuuseokstega kaetult ja korraliku lumega.

Soovitan sügisel võtta juurtega varreosadest pistikud ja istutada potti, kus need peaksid juurduma enne külmi. Potis – näiteks korralikult kaetuna külmkasvuhoones – elab ta talve üle ning kevadel saab noorte taimedega mündirühma uuendada.

Kirbumünti võib paljundada ka jagamisega. Samuti on teda lihtne seemnest kasvatada, tehke pinnakülv, s.t ärge seemet mullaga katke.

NB! Tarvitamisse suhtuge ettevaatusega, kuna ta sisaldab mürgiseid toimeaineid. Keelatud on kirbumünt rasedatele ja väikelastele.

Muskaatsalvei
Foto: Tiiu Väinsaar

Muskaatsalvei (Salvia sclarea) on imekaunis kaheaastane rohttaim huulõieliste sugukonnast, mis oleks küll iga lillepeenra väärikas liige.

Seeme külvake aprilli teisel poolel külvikasti 1–2 cm sügavusele. Temperatuuril 20° idaneb see 1–2 nädalaga.

Muskaatsalvei on mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab siiski kergemat aiamulda. Mida päikesepaistelisem koht, seda ilusamad taimed kasvavad.

Kuna muskaatsalvei puhmikud on suured ja laiuvad, istutage taimed peenrale vähemalt 50–60cm vahedega. Esimesel aastal kasvatab taim suure lehekodariku, teisel aastal hakkab õitsema.

Seemned valmivad hästi ja külvavad ennast ise, nii et tegelikult saate igal aastal isekülvist parajalt taimi. Sellepärast tundubki, et muskaatsalvei õitseb igal aastal.

Lehti korjake enne õitsemist ja kuivatage 40° soojuses.