Eesti aladel oli harilik naat rahva jaoks üks neid taimi, millega kevadisel ajal, kui toiduvarud olid tihti otsakorral, kõhutühjust peletati. Eriti tundsid naadist rõõmu põllumaata inimesed, sest seda sai loodusest vabalt korjata. Loomulikult ei söödud naati pelgalt toortoiduna, vaid püüti seda kuumutamisega suupärasemaks muuta. Naadilehed pole olnud põhitoit, pigem ikka teiste toiduainete lisand.

Kuidas ja miks naati kasutada, loe edasi artiklist! Lisatud retsept!