Foto: Astrid Lepik
Armastatud maasikaid kasvatatakse küll igas koduaias ning entusiastid kasvatavad neid isegi linnakorteri väikesel rõdul.

Maasikate kasvatamisest on kirjutatud palju raamatuid, teadustöid ja artikleid ning ses tohutus infotulvas on kerge segadusse sattuda. Kuid mis on need põhilised asjad, millega maasikate kasvatamise juures arvestada ja mis tagavad maitsvad ning magusad maasikad?

* Maasikate maitse ja kvaliteet on otseses seoses päikesevalgusega. Seetõttu tuleks maasikataimed istutada aia kõige päikeselisemale kohale. Ööpäevas peaksid taimed saama 10-12 tundi päikesevalgust. Kasvatades taimi varjulisel kohal, hilineb nii õitsemine kui saagi valmimine ligikaudu 7-10 päeva. Samuti väheneb saak. Marjadele teevad kahju hahkhallitus ning lehed kahjustuvad sagedamini seenhaiguste läbi. Varjus kasvanud marjad on ka vesisemad ning hapud.

* Maasikas on väga nõudlik mullaviljakuse suhtes. Ilma mullaviljakust parandamata (lisamata nii orgaanilist kui mineraalväetist) pole võimalik saada korralikku maasikasaaki. Seetõttu tuleks maasikapeenra asukoha valimisel leida kõige viljakama mullaga koht aias. Lisaks võib mullaviljakuse parandamiseks tuua juurde kõdusõnnikut normiga 10kg ruutmeetri kohta (umbes 1 ämbritäis).

Kogu kasvuaja vältel tuleks maasikataimi väetada 2-3 korda kompleksväetisega. Kõige lihtsam retsept väetamiseks oleks: 1,5-2 spl kompleksväetist lahustada 10 liitris vees. Saadud väetiselahusega kasta mullapinda maasikataimede ümber. Jälgida vaid, et muld oleks enne väetamist piisavalt niiske. Ühele taimele valada 250-300 ml väetiselahust.

Esimene väetamine teha kohe vegetatsiooniperioodi alguses. Siis võib ka lämmastikunorm olla 10-15% suurem. See soodustab taimede kiiret ja lopsakat kasvu.

Teine väetamine teha vahetult peale õitsemist. See soodustab marjade kasvu. Vastasel korral on suured vaid esimesed marjad, hilisemad marjad jäävad aga väiksemaks. Teisel väetamisel lämmastikunormi ei suurendata – see halvendaks marjade maitset.

Kolmas väetamine teha peale saagi koristust, juuli lõpus, augusti alguses. See soodustab uute lehtede ja juurte kasvu, mis aga peamine, moodustuvad õiealgmed, millest kujuneb tuleva aasta saak.

* Et mineraalained oleksid taimele kättesaadavad, ei tohi unustada rikkalikku kastmist. Maasikas on väga nõudlik toitainete ning mullaniiskuse suhtes ajal, mil taimedel on intensiivne kasv ja viljade moodustumine. Niiskuse suurem vajadus kattub ka nende perioodidega, mil taimi väetatakse.

* Korralik mullaharimine ja multšimine orgaanikaga. Kobedas mullas saavad juured vajalikul määral õhku, nad tungivad sügavamale ning taimed saavad rohkem toitelemente ning vett. Taimeümbruse multšimine 2-3 cm kihiga, mis segatud võrdses osas turbast ja kõdusõnnikust loovad maasikataimedele suurepärased kasvutingimused. Multšikiht säilitab vajalikku niiskust, hoiab taimejuuri järskude temperatuuri kõikumiste eest ning varustab vajalike toiteelementidega mis on taimele kättesaadavas vormis.
Maasikataimede ümbrust võiks multšida 2 korda aasta jooksul: maikuus ja augustis.

* Et maasikasaak oleks igal aastal kindlustatud, tuleb maasikamaad pidevalt uuendada. Korralikku saaki saab istandusest, mis pole vanem kui kolm-neli aastat.

* Sordivalik on üks keerulisemaid ülesandeid, sest üks ja ainus sort ei suuda aiapidaja kõiki nõudmisi rahuldada. Seetõttu tuleb aiapidajail ise sortides orienteeruda ja leida endale meelepärased kasvatamiseks.

Refereeritud ajakirjast „Дом,сад,огорд“