Aga kust ja millal meie tarbija, seda osta saab? Loodetavasti juba varsti, sest Jõgeva SAI-l on jälle õigus seda sorti paljundada ja kasvatada. Alates 2010. aastast on 'Jõgeva kollane' vormistatud sordilehte säilitussordina ja Jõgeval alustati seemnekasvatusega. Nüüd kulub veel mõni aasta ja kui leidub soovijaid, saab Jõgevalt seemnekartulit osta.

'Jõgeva kollane' anti tootmisse juba 1942. aastal. Sort on hiline, kõrge puhma ja punavioletsete valgete tipmetega õitega. Mugulad on kollase koore ja sisuga ümarad või ümar-ovaalsed.

'Jõgeva kollane' sobib kõige paremini keedukartuliks, keetes laguneb vähe, on mure ja ei tumene.

Kuigi 'Jõgeva kollane' oli aastakümneid sordilehes, kasvatati seda siiski vähe. Põhjuseks oli tagasihoidlik või õieti ebastabiilne saagikus. See sort ei talunud ka 'Sulevile' sobivat agrotehnikat, mehaanilisi vigastusi ja kehva hoiustamist.

Nagu eespool mainitud, ei soovinud ka kartuli kokkuostjate vahelaod jännata mitme sordiga, pealegi kui sort oli õrnem ja kehvema säilimisega kui peamine tarbesort.

'Jõgeva kollast' kasvatati edukalt omaaegses Karja sovhoosis Saaremaal. Tundus, et Saaremaa päikeserikkus ja mullastik sobisid sellele kartulile eriti hästi. Saaremaal kasvanud 'Jõgeva kollane' oli maitsvam kui mujal. Sealt saadeti seda Tallinnasse tolleaegsetele tippvalitsejatele, kes oskasid kõigest heast lugu pidada. Maapered kasvatasid 'Jõgeva kollast' aiamaadel ja Lõuna-Eestis tõrjus see sort välja sealsed toidukartulid 'Väikese verevi' ja 'Odenwaldi sinise'.

Seni ei ole kasvatatud 'Jõgeva kollast' tänapäevase tehnoloogia järgi, nagu nagu kasvatavad ja käitlevad meie suuremad kartulitootjad välismaiseid sorte. Võib-olla näitab selliste väetiste ja tõrjevahendite koguse ning mullaharimise juures 'Jõgeva kollane' end väga heast küljest. Kas see sellisel juhul ka sama hästi maitseb, ei ole veel teada.

Kui küsida, milline uuem Jõgeva SAI-s aretatud sort on maitse poolest 'Jõgeva kollasele' kõige lähedasem, vastaksin, et 'Juku'. Muhkliku mugula tõttu ei soovita aretaja seda toidukartuliks, kuid maitse poolest on see võrratu.

Pisut "lömmis nina" ei takista kodus koorimist, aga masinaga koorimisel tulevad kaod liiga suured. Seetõttu jäeti 'Juku' Eesti sordilehest välja. Lätlased avastasid 'Juku' head omadused mahetärklise tootmiseks, sest sort on saagikas, kõrge tärklisesisaldusega ja haigustele vastupidav.

'Juku' sobib hästi keedu-, pudru ja ahjukartuliks. Tarbijale on sort praegu praktiliselt kättesaamatu. Ehk saab mõne tuttava aiapidaja käest.