Foto: Shutterstock
Enne kevadist pööripäeva 20. märtsil tähistas vanarahvas käädripäeva 17. märtsil.

Käädripäev

Nime on see päev saanud kirikukalendrist, mis tähistas püha Gertrudi surmapäeva. Rahvakalendris oli see järjekordne päev ilma ennustamiseks: kui käädripäeva ilm on sompus ja pilvine, on loota sooja suve. Kevadise pööripäeva läheduses märgatakse ka kevade märke. Nii pidavat karu end sel päeval koopas juba käpuli ajama ja siga peab end ise toitma hakkama. Sel päeval ei tohtinud külvata, pesu pesta ega pead kammida. Küll aga tuli sel päeval lõnga kerida, mis oli vajalik usside tõrjumiseks, et need kerra jääksid.

Käädripäeva tähistati enam lõuna pool, Liivimaa aladel. Sel päeval liikusid ringi koguni käädrisandid, kellega hirmutati lapsi, et nood kuulekad ja usinad õppijad oleksid.

Märtsi keskpaik aias

Aednikud on märganud, et just märtsikuus tekitavad närilised ja jänesed aias kõige rohkem kahju.

Noorte õunapuude tüve kaitseks sobivad hästi näiteks kuuseoksad, mis tuleks tüükaga mulda suruda ja paarist-kolmest kohast nööriga ümber tüve siduda, nii et oksad ulatuksid võraharudeni. Selline kaitse võib tüve ümber jääda kuni paariks aastaks, mis sest et okkad on varisenud. Jänes ei topi oma nina ka raagude vahele. Kõrgemal võraoksi ümbritsev kate tuleb aga eemaldada, sest see takistab võra kujunemist ja võrsete kasvu.

Sama hästi kaitseb tüve ka jõupaber, kui see mähkida 10 cm laiuse spiraalse ribana ümber tüve. Mähkimist alustage maapinnalt ja liikuge keerdhaaval ülespoole, lõpetades tüvel esimesest oksarindest kõrgemal. Siduge pabermähis tihedalt kahest kohast: juurekaelalt ja tüvepikenduselt. Enne pungade puhkemist eemaldage paber ja pange järgmiseks aastaks hoiule.

Poes müüakse ka plastist tüvekaitseid. Tihedad tumedad torukaitsed tuleks suveks kindlasti eemaldada, võrgust kaitse võib jääda.

Noorte puude oksi saab kahjurite eest kaitsta peletavate ainete abil. Jäneseid hoiavad eemale lehkavad leotised: verevesi ja kalarapete leotis. Samasuguseid lehkavaid repellente saab soetada ka poest.

Peletavaid aineid tuleb okstele piserdada või pintsliga kanda, lihtsaim viis aga on pista kätte kummikinnas, sellele vana labakinnas, kasta käsi leotisesse ja tõmmata oksad läbi peo.

Metsloomi peletavad ka peletusainega immutatud riideribad või kaltsutükid.

Meeles tuleb pidada, et peletid on efektiivsed vaid siis, kui sademed neid maha ei pese.

Uus luud tee märtsis

Just nüüd on noore kase oksad kõige nõtkemad ja neist tehtud luud kõige parem. Luua valmistamiseks sobivad 75 cm pikkused kaseoksad. Ühe luua tegemiseks kulub 28–32 kaseoksa. Oksad sättige otsapidi põlvega toetades kaharaks kimbuks ning tõmmake traadiga kinni. Kõige kindlamini koos püsiva luua saab spetsiaalset luuapressi kasutades, mille vahel saab tüükaotsad tihedalt kokku suruda.

Umbes 45 cm pikkune traat keerake kaks korda ümber okste ja pingutage võru näpitstangidega. 10 cm kõrgemale keerake teine traatvõru.

Luua võru võib meisterdada ka meetrisest sitkest kaseoksast, libistage see külgepidi noatera alt läbi, et koor lahti lööks, ja jämedamast otsast kinni hoides väänake vastupäeva vint peale, seejärel keerake see rõngasse.

Puhastage ülemise võru kohal vitsatipud noaga nii, et tekib koonus: sisemised raod on pikemad, välimised madalamad. Luua alumise osa viimistlemiseks võtke raod salgukaupa pihku ning tasandage need noaga.

Valmis tehtud aastane luuavaru pange õhurikkasse kohta hoiule. Enne kuivanud luua kasutuselevõttu leotage kuiva luuda kuumas vees, et vitsade elastsus taastuks.