Foto: Astrid Lepik
Kibuvitsamarjad on suurepärane C-vitamiini allikas inimestele ja maius lindudele. Marjadest võib valmistada kompotti, püreed, neid võib marineerida, sügavkülmutada, kuivatada või kasutada ühe koostisosana teiste puuviljahoidiste valmistamisel.

Kibuvitsamarjade suur C-vitamiini sisaldus on üldtuntud. See on küll liigiti ja piirkonniti erinev, kuid jääb vahemikku 1000-2000mg 100 grammi kohta, kuivatatud kibuvitsamarjades on C-vitamiini veelgi rohkem, veidi üle 5000mg 100 grammi kohta.

Võrdluseks sisaldavad astelpaju marjad C-vitamiini umb 400mg%, musta sõstra marjad umbes 300mg%, õunad umb 50mg%, ploomid umbes 10mg%.

Lisaks rohkele C-vitamiini sisaldusele on marjades rohkesti mineraalaineid (kaaliumi-, raua-, magneesiumi-, mangaani- ja fosforiühendeid), karotiini, flavonoide, eeterlikke õlisid, fütontsiide, parkaineid ja pektiini.

Kõigil kibuvitsaliikidel (Eestis looduslikult mitu liiki) on olemas suuremal või vähemal määral ravitoime. Kuivatatud kibuvitsamarjad on talvel hea vitamiiniallikas. Neist valmistatud teest on abi neeru ja kopsuhaiguste ravil, samuti aitab põiekivide, astma ja kõhukrampide vastu. Kibuvits suurendab organismi vastupanuvõimet haigustele ja tõstab töövõimet, parandab söögiisu, on hea veeajati ja aitab vähendada vere kolesteroolisisaldust.

Foto: Astrid Lepik
Kibuvitsamarjad (botaaniliselt küll koguviljad) korjatakse veel enne seda, kui neid öökülmad on näpistanud või nad üle küpsevad. Korjamisel peavad nad olema küll punased, kuid mitte pehmed. Külmast näpistatud või üleküpsusest pehmed marjad kaotavad rohkesti C-vitamiini, ka on pehmeid vilju raske puhastada.

Korjatud kibuvitsamarjadel eemaldatakse terava noaga lõigates tupplehed ja vars, lõigatakse pikuti pooleks (seda ristipidi tehes on seemnete eraldamine ebamugavam), eraldatakse tömbi noaga seemed ja viljaliha seesmisel küljel olevad karvakesed. Seejärel loputatakse jaheda veega ja nõrutatakse.

Kibuvitsamarjapüree

1kg kibuvitsamarju
½ l vett või õunamahla
300g suhkrut
veidi sidrunimahla

Ettevalmistatud kibuvitsamarjad asetatakse keeva vette (v õunamahla) ja keedetakse kaanega kaetud nõus umbes 1 tund, aeg-ajalt segades. Seejärel surutakse läbi sõela.

Et liigset vett aurustada ja püree tihedamaks muutuks, keedetakse tasasel tulel lahtiselt umbes 10 minutit. Seejärel lisatakse suhkur ja püreed keedetakse segades ja pealekerkivat vahtu riisudes veel umbes 10 minutit. Maitsestatakse sidrunimahlaga. Valmis püree tõstetakse võimalikult kuumana ettevalmistatud purkidesse, täidetakse ääreni ja suletakse eelnevalt kuumutatud kaantega.

Kibuvitsamarjade kuivatamine

Väiksemaid marju võib kuivatada tervelt, suuremate marjade puhul valmistatakse neid ette nagu hoidiste tegemiselgi. Kuivatamisel ei tohi temperatuur tõusta üle 40°C. Kuivatatakse õhukese kihina 5-6 tunni jooksul. Kuivatatud marjadel peab olema säilinud loomulik värvus, veidi kortsunud välispind, maitse peaks olema hapukasmagus, veidi kootav. Selliselt kuivatatud kibuvitsamarju võib säilitada kuni kaks aastat. Kuivatatud marju kasutatakse erinevate teesegude valmistamiseks.
Teesegu valmistamine
I Kibuvitsamarjad ja mustasõstramarjad võrdselt või
II Kibuvitsamarjad ja pihlakamarjad võrdselt

Võetakse 2tl marjasegu, lisatakse 2kl keeva vett ja lastakse umbes tund aega tõmmata. Soovi korral kurnatakse, lisatakse maitse järgi suhkrut või mett ja juuakse kolm korda päevas ½ kl korraga.