Toataimede kastmine on talvel kriitiline. Foto: Shutterstock
Toataimed kipuvad mõnikord rääbakaks jääma ja nende lehtede otsad muutuvad pruuniks. Mis seda põhjustab?

Põhjuseid on tegelikult väga palju. Mõnikord võib juhtuda, et taimi häirib vale keskkond või hooldus. Siiski on võimalik mõningaid märke jälgides selgeks teha, mis taimedega toimub ja neid siis aidata.

Kuivanud lehetipud

Tihti on taimed – olenemata liigist – suured, võimsad ja ilusad, kuid üksikute või siis juba paljude lehtede otsad on kuivanud. Ülejäänud leht näeb enamasti seejuures küllaltki terve välja, ehk on teravamale silmale värvist pisut ära.

Mures taimeomanik tõttab seepeale tavaliselt taime ohtramalt kastma, kuna kuivamise peamine põhjus on tavaliselt ikka veepuudus.

Sellisel nähtusel on kolm kõige tõenäolisemat põhjust.

Esimene põhjus on ülekastmine. Toataimi kastetakse kontorites tavaliselt korra nädalas ja seda on enamiku liikide jaoks liiga palju. Tihti ei kontrollita, kas taim ikka on kuiv, enne kui talle veekannuga ligi minnakse, ja nii on kontoritaimed pidevas liigniiskuses. Sellest olukorrast põhjustatuna muutuvad leheotsad pruuniks ja ajapikku võib kogu taim hävida. Kõige kindlam on mulda enne kastmist ikkagi katsuda – kui see on veel niiske, pole tarvis taime kasta!

Taimi pealt kastes, eriti kui kasutate väiksemaid veekoguseid, valitseb oht, et niiskus jõuab vaid mullapalli ülemisse ossa. Teine pealtkastmise puudus tõstatub siis, kui kasvatate taimi turbases mullas ning olete kasin kastja. Kuiv mullapall lööb poti servadest lahti ning kastmisvesi kipub ilma juurteni jõudmata potist välja jooksma.

Alt kastmisega on alati probleem õige hetke leidmine, millal vesi potialuselt ära valada. Kui seda tehakse liiga vara, ei saa taim vajalikku veekogust kätte; kui liiga hilja, vettib pott ülemäära läbi. Eriti ohtlikuks võib osutuda, kui taimed jäävad päevadeks n-ö jalgupidi vette. Sageli surevad sellisesse uppumissurma ümbrispottides olevad toataimed. Toalillede kastmisel on kõige olulisem tähelepanelik jälgimine ja mullapalli niiskustaseme hindamine.

Teine levinud põhjus on valguse puudus või üleküllus. Eri taimed vajavad väga erinevaid kasvutingimusi, kuid valgust tahavad kõik. Kevadel võivad pruunikaid laike näiteks draakonipuu lehtedel põhjustada teravad päikesekiired ja talvel see, et taim on aknast liiga kaugel.

Kolmas põhjus on ümberistutamisvajadus. Kui taim on kasutanud ära suure hulga oma toitainevarudest ja tal on potis kitsaks jäänud, hakkavad leheotsad kergesti kuivama. Sellisel juhul on abi ümberistutamisest ja pruunikate leheotste eemaldamisest.

Igasugune küte, kuid eriti keskküte kuivatab õhku ning järsk õhuniiskuse vähenemine mõjub toataimedele halvasti. Nad on harjunud oma kasvukoha tingimustega: valgusolude, soojakraadide ja nende kõikumisega ning ka õhuniiskusega.

Lihtsad võimalused abistada

Külmaperioodil saame oma taimi selles ebamugavas olukorras aidata. Kui taimed on paigutatud aknalauale, otse küttekeha kohale, võivad nad seal nii-öelda praadida. Sellisel juhul tuleks kaaluda nende ajutist ümberpaigutamist – ühelegi taimele ei too kasu, kui nende juured on otsese soojuse käes. Selline olukord võib tuua kaasa märkimisväärseid kahjustusi.

Õhuniiskuse suurendamiseks võiks talvisel ajal taimi piserdada toasooja veega – kui mitte iga päev, siis kolm korda nädalas kindlasti. Eriti õnnelikud on selle üle kõik taimed, kelle loomulik kasvukoht ka veidi niiskem, näiteks troopilised palmid, tõlvlehikud ja orhideed. Kaktused ja sukulendid on kehvadeks tingimusteks märkimisväärselt kohastunud ja selles olukorras erilist tähelepanu ei vaja.

Tõlvlehik on eriti tundlik

Tõlvlehik (Spathiphyllum) armastab niisket ja sooja. Lehetippude pruunistumisel võib olla mitu põhjust – väetamisega liialdamine või liiga lahja muld, kuiv õhk, kõrvetav lõunapäike ning ebaregulaarne kastmine.

Seepärast tuleks taime kastmisel jälgida, et ta ei jääks aknalauale külmetama (ei talu temperatuure alla +16 kraadi) ega satuks jaheda tõmbetuule kätte. Taime tervisele ei mõju hästi ülekastmine (mullapalli läbivettimine) ega ka kuivale jätmine. Kasta tuleks pehme toasooja veega nii, et muld oleks parasjagu niiske, suvel rohkem, talvel veidi tagasihoidlikumalt. Väetada vaid aktiivsel kasvuperioodil, talvel minimaalselt.
Tõlvlehik pakub õige hoolduse korral palju rõõmu.
Foto: Shutterstock

Niiskuse tõstmiseks võib tõlvlehiku asetada kivikeste ja veega täidetud alusele, kuid nii, et juured ei seisaks päris vee sees. Pehme toasooja veega piserdamine õisi säästes tõstab samuti õhuniiskust.

Asukohaks sobib ida-, lääne- või põhjasuunda avanev aknalaud, kuid vältige taime asetamist lõunasuunda avanevale aknalauale, kus kõrvetav lõunapäike talle liiga teeb. Igakevadine ümberistutamine huumusrikkasse ja vett hästi läbi laskvasse mulda tagab taime kena välimuse.