Shutterstock
Buda-näsasidrunipuu (Citrus medica var sarcodactylis) oma isevärki ja aroomikate viljadega on tsitruste perekonna üks põnevamaid esindajaid.

Pärit kas India kaguosast või Hiinast, on ta tänini populaarne eelkõige Aasia riikides. Ja nagu juba nimest aimub, on ta iseäranis armastatud budistide seas, kuna tema “sõrmedega” viljad meenutavad rohkem või vähem Buddha enda palves kokku pandud käsi.

Õnnetoov sümbol
Vili, mida nimetatakse budakämblaks, sisaldab valdavalt vaid valget vatjat koorealust kihti ning on enamasti ilma seemnete ja mahlaka viljalihata.
Samas on vili aga märksa vähem mõru kui sidruni koor ja koorealune tavaliselt, nii et budakämblaid võib edukalt toiduks tarvitada: kas mahedama maitseainena sidrunikoore asemel või lõikudena toorsalatis.
Kui intensiivne tsitrusemaitse vastukarva pole, sobib teda süüa ka kui lihtsalt väga madala kalorsusega puuvilja. Budakämblasukaad on samuti põnev maius – ent madalast kalorsusest siin muidugi enam rääkida ei saa.
Toiduks tarvitamine pole selle põneva vilja kasutusaladest aga sugugi ainus ega ilmselt isegi põhiline mitte: vilju kasutatakse naturaalse õhuvärskendina. Budistide seas on need aga mõistagi austatud ja hinnatud kui püha ning õnnetoov sümbol.

Paljundamiseks poogitakse

Seemnest buda-näsasidrunipuud enamasti ei paljundata, eriti kui arvestada, et viljades neid tavaliselt polegi.
Enamlevinud viis on pookimine – kas näiteks mõnele teise tsitruseliigi võrasse, nagu ta meie aiandis kasvab või kas või sidrunipuu seemikule.
Võimalik on taime paljundada ka pistokstest, mille juurdumine mitu nädalat võtab.
Tsitruselisi paljundavad puukoolid poogivad buda-näsasidrunipuu tavaliselt aga mõnele spetsiaalselt tsitruste tarvis aretatud pookealusele (nt pontsiruse Poncirus trifoliata sordile ‘Flying Dragon’).
Mina sain pookeoksa aastaid tagasi Tallinna Botaanikaaiast, kus ka üks buda-näsasidrunipuu kasvab. Pookisin selle kolme pungaga oksakese sidrunipuu sordile ‘Pavlovski’, kasvas kaks võrset.
Ühe võrse tippu ilmus kahe aasta pärast (märtsis) õisik umbes kümne õiega, arenema hakkasid viis vilja, millest kaks kujunesid täiemõõduliseks. Ülejäänud viljahakatised varisesid. Kollaseks muutusid viljad juba enne jõule, olles esiotsa üsna kahvatud, ent aegamisi tumenedes. Ka teise võrse otsa ilmus hiljem õisik.

Sobib hästi potitaimeks

Shutterstock
Oma väheldase kasvu tõttu sobib buda-näsasidrunipuu hästi potitaimeks talveaeda või ka sellisele aknalauale, mis talvelgi valgusküllane on.
Nagu teistelegi tsitrustele, ei sobi ka talle kombinatsioon talvisest liigsoojusest koos valgusepuudusega: siis langetab puuke sageli lehed ning võib kergesti hukkuda.
Kui teda aga hoida jahedas (+7...+10º) ja suhteliselt, ent mitte päris kuiva mullaga, läheb taim puhkeseisundisse. Alates neljandast või viiendast eluaastast rõõmustab ta kasvatajat kevadel uuesti sooja tooduna algul kaunite lõhnavate õiekobaratega ning hiljem kuldkollaste pilkupüüdvate viljadega.

Võib ka soojas talvituda

Buda-näsasidrunipuu võib, nagu teisedki tsitrused, elada talve kenasti üle ka soojas ruumis, kui juurte (s.t mullapallisisene) temperatuur on üle +18º ja taimed saavad lisavalgust.
Arvestama peab aga, et aknalaual olevas potis on mullatemperatuur päris kindlasti mitu kraadi madalam kui toaõhul. Jahedas juured õieti ei toimi, lehtedest aurub aga vesi nagu ikka ning seetõttu võib taim ära kuivada, hoolimata parasniiskest mullast. Liigniiskes mullas lähevad juured tõenäoliselt hoopis mädanema.