Mitme näoga päevalill
Päevalille kasvatatakse suurtel aladel üle maailma nii silo- kui õlikultuurina. Päevalilleõli kasutatakse erinevate toodete valmistamisel nii kosmeetika- kui toiduainetetööstuses.
Päevalilleseemned kuuluvad loomasööda koostisse, laialdaselt kasutab seemneid ka pagari ja kondiitritööstus (nt halvaa ja erinevad seemneleivad). Rahvameditsiinis on päevalilleõli kasutatud palavikualandajana, seemned on aga heaks magneesiumiallikaks.
Päevalilli võib leida nii kõrge kui madalakasvulisi, liht kui täidisõielisi. Korvõie läbimõõt jääb olenevalt sordist vahemikku 8-40 cm. Värvivalik varieerub säravkollasest kuni tumepruunini. Olenevalt sordist ja tingimustest võib kasvada pea 2m kõrguseks.
Päevalillede kasvatamine on lihtne kuid eelistab kasvamiseks sooja ja päiksepaistelist kasvukohta. Mullaviljakuse suhtes pole päevalill nõudlik, kasvades hästi nii liivastel kui savikamatel muldadel. Ka elab päevalill edukalt üle kuivemad perioodid, kuna sammasjuur tungib sügavale mullakihtidesse. Seeme külvatakse aprillis potti või mais otse kasvukohale. Külvisügavus 2-3 cm. Päevalille õitseaeg kestab esimeste öökülmade saabumiseni.
Koduaias võib päevalill olla kaunis soolo- või rühmataim. Samuti võib päevalilled kasvama panna mõne seina või müüri äärde. Sooja ja päiksepaistelisse kohta on kauni lilleheki jaoks päevalill suurepärane valik. Kõrgekasvulisi sorte tuleks toestada. Päevalilled sobivad ka hästi lõikelilledeks.
Kui sügisel pole äraõitsenud korvõisikuga midagi peale hakata, võib need õue, lindudele toidulauaks jätta.
