Muru omadused sõltuvad külvatavatest liikidest. Teades liikide põhilisi omadusi, on juba võrdlemisi lihtne teha õige valik. Pakendi etiketil on üles loetletud segus sisalduvad liigid ja nende osakaal.

Enamasti koosnevad müügil olevad segud karjamaa raiheinast, punasest aruheinast ja aasnurmikast.

- Karjamaa raihein (Lolium perenne) tärkab külvi järel ruttu, kasvab kiiresti ning on väga hea tallamiskindlusega. Suureks puuduseks on aga nõrk talvekindlus: juba esimesel talvel hukkub enamik taimedest. Seetõttu saab segudest, kus teda on palju, talveõrna muru, mida tuleb kevadel pealtkülviga parandada. Paljudes odavama hinnaga segudes on karjamaa raiheina osakaal väga kõrge ja see ongi põhjus, miks need murud ei püsi.

Puuduseks on ka väga kiire kasv: muru, kus karjamaa raiheina on palju, tuleb niita sagedamini kui näiteks punase aruheina või aasnurmika rohket muru.

Vähesel määral on karjamaa raihein seemnesegus kasulik, sest tänu kiirele tärkamisele ja külvijärgsele kasvule hoiab ta ära umbrohu massilise leviku rajatavasse taimikusse.

- Punane aruhein (Festuca rubra) on vähenõudlik liik, mis kasvab hästi ka kuivemapoolsel mullal, püsib poolvarjulises kasvukohas ning ei ole eriti nõudlik toitainete suhtes. Puuduseks on teiste liikidega võrreldes veidi nõrgem tallamiskindlus.

Punasel aruheinal on kolm alamliiki: võsundiline (spp. rubra), lühivõsundiline (spp. trichophylla) ja puhmikuline (spp. commutata). (Need ladinakeelsed nimed on kasutusel paljude seemnefirmade kataloogides ja pakenditel, ametlikus taimenimede andmebaasis on võsundiline alamliik spp. genuina ja puhmikuline spp. fallax. – Toim.)

Neist kolmest on võsundiline vorm kõige kiirema kasvuga, kuid tema tallamiskindlus on võrreldes kahe ülejäänuga nõrgem.

Lühivõsundiline ja puhmikuline vorm kasvavad võsundilisest aeglasemalt, neil on peenem leht ja kuni kolm korda tihedam taimik. Lisaks taluvad nad ka madalat, kuni
5 mm kõrgust niitmist.

Lühivõsundiline vorm talub hästi ka mulla soolsust, sobides seega teeservade jms alade haljastamiseks, kuhu talvel võib lumetõrjega soola sattuda.

Puhmikuline vorm on parima tallamis- ja varjukindlusega, teda lisatakse seetõttu varjulistesse kasvukohtadesse mõeldud segudesse ning vähesel määral spordiväljakute ja teiste tugeva koormusega murude seemnesegudesse. Puhmikuline punane aruhein sobib ka marja- ja puuviljaaeda, sest ta ei levi külgsuunas. Kuna murukõrreline konkureerib aga toitainete pärast marjakultuuridega, tuleb viimaseid suurema normiga väetada.

- Lamba-aruheina (Festuca ovina) ja kink-aruheina (F. trachyphylla) on samuti seemnesegudes. Mõlemad kasvavad väga aeglaselt, taimik on tihe ning toitainete ja vee tarve väike. Kink-aruheinal hinnatakse selle tugevat juurestikku, ta sobib hästi erosiooni tõkestamiseks. Mõlemad liigid taluvad mulla happesust. Kasvukohana eelistavad liivakaid muldi.

- Aasnurmikas (Poa pratensis)on murusegudes tallatavuse indikaatoriks. Tegu on Eesti kliimas ühe kõige paremini tallamist taluva murutaimega. Aasnurmikas on üks paremaid liike, mida kasutada spordiväljaku rajamiseks.

Kasvukohana eelistab aasnurmikas parasniiskeid kuni niiskeid kasvukohti, kus on piisavalt valgust. Aasnurmikas on “laisk“ liik: tärkamiseks kulub tal 20–30 päeva ning konkurentsivõimeliseks muutub ta murus alles teisel või kolmandal aastal. Sellele vaatamata on ta üks hinnatumaid murutaimi, tema osakaal seemnesegus peaks olema üle 20%.

- Valge ristik (Trifolium repens) annab murule loodusliku ilme. Ta talub hästi tallamist, kuid püsib vaid valgusküllasel parasniiskel-niiskel kasvukohal. Valge ristikuga elavad sümbioosis mügarbakterid, mis seovad õhust lämmastikku. Seetõttu ei tule valge ristikuga muru lämmastikväetisega väetada.

- Kasteheina (Agrostis spp.) on vähesel määral mõningates segudes. Ta on samuti väga tallamiskindel, toitainete suhtes vähenõudlik ja madalat niitmist taluv liik. Puuduseks on see, et minetab juba septembri lõpus oma rohelise värvi ja muutub taas roheliseks alles mais. Kasteheinarohke muru on hilissügisel ja varakevadel pruun.

- Roog-aruhein (Festuca arundinacea) on tugeva, sügavale ulatuva juurekavaga liik, põuakindel, vastupidav tallamisele ja võrdlemisi kiirekasvuline. Ameerikas hinnatakse teda eriti spordiväljakute murus. Puuduseks on lai lehelaba, seda liiki sisaldav muru ei ole kuigi dekoratiivne.

Tulevase muru omadused

Teades murukõrreliste omadusi ning vaadates pakendilt nende osakaalu, saate hinnata tulevase muru omadusi.

- Segust, kus karjamaa raiheina on üle 30%, saab talveõrna muru.

- Punase aruheina rikastest segudest (üle 70%) saab tiheda, põuda ja poolvarju taluva, kuid tallamisele vähe vastupidava muru.

- Aasnurmikarohkest seemnesegust (üle 60%) saab – vastupidiselt punasele aruheinale – tallamisele vastupidava, kuid niiskuse ja valguse puuduse suhtes tundliku muru.

- Seemnesegu, kus selgelt domineerib üks liik, on mõeldud muru rajamiseks ekstreemsematesse tingimustesse: kuiv kasvukoht, poolvari, palliplats jne. Neil on ka vastavad nimetused: varjumuru, pallimuru jne.

Universaalsed seemnesegud

Enamik murusid rajatakse n-ö universaalsetest segudest, mis sobivad sinna, kus on piisavalt nii valgust kui niiskust ja tallamiskoormus mõõdukas.

Universaalse kasutusega seemnesegus on punase aruheina vorme 50–60%, aasnurmikat 30–40%.

Kui kasvutingimused ei ole äärmuslikud, tuleks valik teha just universaalmurude hulgast. Soovitan valida selline segu, kus on lisaks punase aruheina võsundilisele vormile ka teisi punase aruheina alamliike.

Aga mitte kunagi ei hakka teie tulevases murus liikide vahekord olema täpselt selline, nagu see oli seemnesegus. See sõltub liikide konkurentsivõimest antud kasvutingimustes.

Suur liikide arv segus tagab, et välja saab kujuneda just sellele kasvukohale kõige sobivam murutaimede kooslus.

Mõnikord leidub poes ka segusid, kus on palju karjamaa raiheina ja punast aruheina, kuid väga vähe (alla 20%) aasnurmikat. Enamasti on need teistest märgatavalt odavamad. Selliste segudega saab nõrga tallatavusega talveõrna muru, mis pole ka dekoratiivne.