Algusaegsetest sortidest on siiani püsima jäänud ‘Sejanets Golubki’ ja ‘Öjebyn’. Neist esimene on üldse kõige varajasem musta sõstra sort, seni pole ükski uustulnuk temast ette jõudnud. Lisaks on tal veel mitu ülivõrdes omadust: marjad on väga õhukese kestaga; ta on üks hapumaid, kuid sobib hästi mahla tegemiseks; pahklesta suhtes on ta üks vastupidavamaid.

Aastaid oli mu meelissordiks mahedamaitseline ‘Minai Šmõrjev’, oma varasepoolse valmivusega pakub sort siiani huvi. Tema puuduseks on keskpärane vastupidavus pahklestale ja kohatine nakatumine karusmarja-jahukastesse.
  
Viimastel aastatel on aiarahvast enim huvitanud sellised uuemad sordid nagu ‘Lentjai’, ‘Bagira’, ‘Varmas’, ‘Pamjati Vavilova’, ‘Intercontinental’ ja ‘Tšornõi žemtšug’. Inimesed soovivad eelkõige suurte marjadega maheda- ja magusamaitselisi sorte. Paraku ei ole ükski neist puudusteta. Näiteks kipuvad mitmed inimeste lemmikud ka pahklestale rohkem meeldima

Need, kes on mahlamarjadest huvitatud, võiks lisaks ‘Pamjati Vavilovale’ kasvatada ka uut sorti ‘Polar’. Veel sobivad töötlemiseks ‘Otelo’ ja ‘Triton’.

Eesti uudissorte

Meie uutest sortidest on mul aias vaatluses ‘Almo’, ‘Ats’, ‘Elo’ ja ‘Karri’. Neist viimase lisas puuviljanduskomisjon 2010. aastal perspektiivsordina soovitussortimenti.

Nende uute sortide ametlikele sordikirjeldustele on praegu veel vähe lisada. Siiski tõstaksin esile varajase ja suurte marjadega ‘Elo’ – sort tundub ahvatlev nii minu kui ka mõne teise aiapidaja esmakogemuste põhjal. Kuid tõsi, paari aastaga ei saa sortidest veel täit pilti.

Ainukese roheliste viljadega musta sõstra sordina levis meil Soomes aretatud ‘Vertti’. Nüüd on põhjanaabritelt lisa tulnud – uhiuued sordid ‘Venny’ ja ‘Vilma’ on oma eelkäijast paremad. Mõne aasta pärast näeb neid loodetavasti ka Eesti aedades.

Viimasel kahel aastal olen uurinud sedagi, kuidas sobivad sordid sügavkülmutamiseks. Esialgsete tulemuste põhjal ei saa veel üldistusi teha, kuid eri sortide marjad käituvad pärast ülessulamist üsna isemoodi. Valdavalt kaob hea sõstramaitse, see säilib vaid üksikutel sortidel.

Sel suvel saab uute sortide kohta kindlasti lisateavet. Nagu mitmel eelmisel suvel, on ka tänavu plaanis korraldada sõstrapäevi koos sortide maitsmisega, et maitseid võrrelda. Huvilised saavad sortide omaduste ja ka ürituste kohta täpsemat teavet veebilehelt www.aiatark.ee.

Rahva lemmikud

Kirjeldan siin ka sorte, mille vastu on aiapidajad kõige rohkem huvi tundnud ja tutvustan põhjalikumalt uusimad Eesti sorte ‘Elo’ ja ‘Karri’. Aga nagu aeg on näidanud, vaheldub sõstrasortide edetabel aina kiiremini.

Kirjandusest olen leidnud sortide omaduste kohta ka üsna vastakaid väiteid. Järgnevates kirjeldustes olen arvestanud nii Pollis tehtud katsete kui oma vaatluskoha andmeid.

Mõned sorti iseloomustavad näitajad nagu haigus- ja kahjurikindlus muutuvad aastate jooksul. Samuti ei ühti mujalt pärit uute sortide valmimisaeg meie oludes alati aretajamaa andmetega. Näiteks ‘Lentjaid’ tutvustati algul kui hilist sorti, minu kogemuste põhjal on ta aga hilisepoolne.
Mõni sort on kasvuolude (niiskus, väetamine) suhtes hoopis tundlikum kui teine. See peaks sordikirjelduses kindlasti märgitud olema, et aiapidajal ei tekiks hiljem üllatusi.

‘Varmas’

Sõstar `Varmas`


Varajane, valmib loo algul kirjeldatud sordist ‘Sejanets Golubki’ vaid mõni päev hiljem. Sõstrad on suured (keskmine mass 1,3–1,5 g), kobarad keskmise pikkusega. Mahlane hapumagus viljaliha on uuematest sortidest magusaim. Viljakest on keskmise paksusega. Väga hea lauamari, sobib ka töötlemiseks.
Põõsas on keskmise kasvutugevusega ja laiuv, uusi võrseid moodustub keskmiselt. Saagikus on keskmine, rohkem marju saab kergemal mullal ja tugevamalt väetades. Oksad kipuvad raske saagiga alla vajuma. Esialgsetel andmetel on ‘Varmas’ talvekindel ja üsna vastupidav jahukaste ning sõstra-pahklesta suhtes.
Sordi on aretanud Johannes Parksepp ja Asta-Virve Libek Pollis sortide ‘Albos’ ja ‘Uus must’ ristamisel. Kuulub Eesti soovitussortimenti alates 2001. aastast koduaiasordina.

‘Pamjati Vavilova’

Sõstar `Pamjat Vavilova`

Keskvalmiv kuni hilisepoolne. Suured (keskmine mass 1,4 g) ovaalsed marjad on õhukese kestaga ja vürtsikalt mahlased. Kobarad on lühemapoolsed ja üsna tihedad, viljad ühtlase suuruse ja valmivusega. Püstine põõsas on keskmise kasvuga.
Väga saagikas. Osa vilju võib suure saagi tõttu väiksemaks jääda, seega tuleb põõsast korralikult väetada. Lehed on heledamad kui teistel sortidel. Asendusvõrseid annab keskmisel hulgal.
Senistel andmetel on ‘Pamjati Vavilova’ talvekindel ning üsna vastupidav karusmarja-jahukastele ja sõstra-pahklestale. Sobib masinkorjeks.
Aretatud Valgevenes sortide ‘Paulinka’ ja ‘Belorusskaja sladkaja’ ristamisel. Kuulub Eesti soovitussortimenti 2001. aastast, sobib nii äri- kui koduaeda.

‘Lentjai’ 

Sõstar `Lentjai`

Hilisepoolne. Marjad on suured kuni väga suured (keskmine mass 1,7 g) ja väga hea maheda hapumagusa maitsega. Valmivad ebaühtlaselt, aga lauamarjana tarbimisel ei peeta seda puuduseks. Täisküpsed marjad kipuvad varisema. Sobib lauamarjaks ja hoidistamiseks. Esmaandmetel sügavkülma panna ei tasu. 

Põõsas on suurepoolne ja laiuva kasvulaadiga. Hakkab varakult kandma ja on väga saagikas (keskmiselt 2,9 kg põõsalt). Asendusvõrseid annab keskmiselt. Senistel andmetel talvekindel ja vastupidav jahukaste suhtes, kuid vastuvõtlik pahklestale. Osa oksi vajub saagiraskuse all laiali, seepärast vajab toestamist. Ei sobi laiuvate ja hapravõitu okste tõttu masinkorjeks.
Aretatud Venemaal sortide ‘Brödtorp’ ja ‘Minai Smõrjev’ ristamisel. Kuulub Eesti soovitussortimenti 2001. aastast, koduaiasort.

‘Bagira’ 

Sõstar `Bagira`

Hilisepoolne või hiline. Marjad on suured kuni väga suured (keskmine mass 1,7 g), ühtlase suurusega ja peaaegu ühtlase valmivusega. Kobarad on lühemapoolsed ja keskmise tihedusega. Hapumagus viljaliha on mahlane ja aromaatne, maheda maitsega. Viljakest keskmise paksusega. Sobib nii laua- kui tööstusmarjaks. Tundub, et pole eriti sobiv külmutamiseks.
Keskmise tugevuse ja laiuvusega põõsas annab üsna palju asendusvõrseid. Hakkab varakult kandma ja on saagikas (keskmiselt 2,8 kg põõsalt). Senistel andmetel talvekindel, vastupidav jahukaste suhtes, kuid vastuvõtlik pahklestale.
Aretatud Venemaal sortide ‘Minai Šmõrjev’ ja ‘Brödtorp’ ristamisel. Eesti soovitussortimendis 2010. aastast perspektiivsordina.

‘Tšornõi žemtšug’

Keskvalmiv kuni hilisepoolne. Marjad on suured (keskmine mass 1,4 g) ja ühtlase suurusega, kuid mõnel aastal valmivad ebaühtlaselt. Viljad püsivad hästi tarjas, kobarad on keskmise pikkusega. Hapumagus viljaliha on mahlane, kest keskmise paksusega. Sügavkülmutamiseks ilmselt ei sobi.
Keskmise kasvuga põõsas on veidi laiuv. Hakkab varakult kandma ja on saagikas (keskmine saak 3,1 kg). Asendusvõrseid annab keskmiselt. Seni on osutunud talvekindlaks ning on üsna vastupidav jahukastele ja sõstra-pahklestale.
Aretatud Venemaal sortide ‘Minai Šmõrjev’ ja ‘Brödtorp’ ristamisel. Eestis on riiklikus sordikatsetuses 1998. aastast, soovitussortimenti ei kuulu.

‘Elo’ 


Varajane. Magushapud marjad on suured (1,4–1,6 g) ja pikkades kobarates, valmivad ühtlaselt. Sügavkülma sobivuse kohta ei ole veel andmeid. Keskmise kasvuga põõsas on püstine ja annab rohkelt asendusvõrseid. Hea talvekindluse ja saagikusega. Esialgsetel andmetel ei ole nakatunud karusmarja-jahukastesse, on üsna vastupidav pahklestale.
Sordi on aretanud Asta-Virve Libek Pollis sortide ‘Öjebyn’ ja ‘Kantata 50’ ristamisel. Ei kuulu veel Eesti soovitussortimenti.

‘Karri’


Keskvalmiv. Suured (1,6 g) marjad on tihedalt pikas kobaras, valmivad üheaegselt. Sobib hästi nii lauale kui töötlemiseks. Sügavkülma kohta pole veel andmeid. Põõsas on tugeva kasvuga ja püstine, asendusvõrseid annab mõõdukalt. Saagikas ja hea talvekindlusega, seni on olnud vastupidav karusmarja-jahukastele ja pahklestale.
Sordi on aretanud Asta-Virve Libek Pollis sortide ‘Mulgi must’ ja ‘Kantata’ ristamisel. Kuulub Eesti soovitussortimenti 2010. aastast perspektiivsordina.