Nälkjad on hullemad kui teod
Kirjutab murelik aiapidaja:
Mul on aias nälkjad meeletult paljunema hakanud, talved on ju pehmed olnud. Otsisin abi Internetist, kuid targemaks suurt ei saanud. Õpetatakse ainult, mida teha tigudega. Nälkjad on aga palju hullemad. Neid sa juba ära ei korja, osa on nii pisikesed.
Ei aita ka aia ülimas korras hoidmine. Mul on peenarde ja muru vahel kõnnitee äärekivid ning seal nad just pesitsevadki. Või õunapuude tüve ümber maapinnal, kus muru lõpeb.
Nälkjaid tapab Eestis toodetud tigudevastane vahend, ent häda on selles, et see mõjub vaid kuiva ilmaga ja ainult siis, kui neile otse pähe raputad. Ma pole avastanud ühtegi vahendit, mis meelitaks nälkjaid niimoodi ligi nagu sinised graanulid tigusid.
See talv oli soe ning ma mõtlen ahastusega, et pean jälle nende vastikute olevustega võitlema hakkama. Nad teevad ju ühe ööga täisjõus lilletaime raagus vitsaks. Teod on nende kõrval lausa armsad olevused.
Teod ja nälkjad kuuluvad maismaal elavate kopstigude sugukonda ja on eluviisilt üsna sarnased. Ühtedel on lihtsalt komme vedada oma maja kogu aeg kaasas. Kuna nälkjatel pole oma isiklikku kodu ning nad on seetõttu kaitsetumad, peavad nad arvukuse hoidmiseks lihtsalt kiiremini paljunema.
Tigude ja nälkjate puhul mõjub õõvastavalt nende kleepjas lima, mis on vajalik nii liikumiseks kui keha kaitseks kuivamise eest. Lima valmistamiseks on vaja piisavalt niiskust. Seda silmas pidades on nende levikut võimalik aias pisut kontrolli all hoida.
Teod ja nälkjad munevad maasse kaevatud augukestesse väikeste kogumitena 150-500 muna. Suguküpseks saavad nad juba kahe kuu pärast. Talve elavad üle peamiselt hilissügisel munetud munad. Kevadel alustavad nuhtlused oma elutegevust juba mõne soojakraadi juures. Kuna varakevadises aias on rohelust vähe, võib kahju olla üsna suur.
Tänapäeval rohkem kui vanasti
Miks on meie aedades tigusid ja nälkjaid praegu nii palju? Eks neid oli ikka vanasti ka, kuid siis liikus rohkem ringi nende looduslikke vaenlasi siile ja konnasid. Hobuvankritel polnud kombeks neid alla ajada, praegu harvendavad kasulike elukate ridu aga teedel kihutavad autod.
Vanal ajal polnud põhjust peletada majade ümbert rästaid eemale, sest rohtaiad viljapuude ja marjapõõsastega, mida lindude eest kaitsta, hakkasid eestlastele tekkima alles 19. sajandil. Iluaiandus koos ahastusega auklikuks söödud hostalehtede pärast on aga veelgi uuem trend.
Kui maal saab veel arvestada mingil määral konnade ja suuremate "röövlindudega", siis uutes tiheasustusega põllupealsetes elamurajoonides on see helesinine unistus. Samuti ei leia sellistes aedades endale elupaika jooksiklased, kes söövad tigude mune.
Vanemates aedlinnades on pisut lihtsam tigudega võidelda. Seal on säilinud kraave konnadele paljunemiseks ning varjualuseid siilidele pesitsemiseks-talvitumiseks, ilma et koerad neid ründaksid või hulljulged kihutajad lömastaksid. Sellistes kohtades on lihtne meelitada piimatassi abil naabri juures jahti pidav siil ka oma aeda külastama, rikkalikust marjasaagist võib osa loovutada aga rästastele, et nad selle eest kahjureid hävitaksid.
Neile meeldib
- Tigude meelistaimed on hostad, mädarõigas, saialilled, tsinniad, peiulilled, kobarpead, põlduba, lehtsalat, jääsalat jm.
- Kivide ja vundamendi servad, lauajupid, tühjad lillepotid - kõik, mille varju saab peitu pugeda ning mis pakub mõnusat jahedust ja niiskust kuumal-kuival ajal.
- Lagunev puukooremultš on hea niiske ja soe koht, kuhu muneda.
- Pärast niitmist maha jääv niides pakub limukatele piisavalt niiskust ja turvet. Kasutage see ära ning jätke niitmine võimalikult õhtu peale. Kuival ajal võiksite paar tundi varem muru kasta, et meelitada nuhtlused liikvele. Öösel jõuavad niidese läbi takseerida mõned aplamad putukad ja hommikul, kui meie alles magame, linnudki asja üle kontrollida. Enne kui niidese kompostihunnikusse viite, vaadake see kindlasti ka ise üle ning korjake päikese eest peitu pugenud elukad kokku.
- Hilisõhtune kastmine meelitab peenrale teod ja paraku soodustab ka seenhaiguste lööbimist. Seepärast püüdke kasta kui vähegi võimalik varahommikul. Samas võiks otsida aias mõne varjulisema koha, mida niisutades meelitate ligi teod, et nad siis kokku koguda.
- Meelsasti kogunevad limukad maiustama banaani-, meloni-, kõrvitsa- ja arbuusikoortega, hõrgutiseks võib välja panna ka värske kurgi, õuna- ja kartuliviile ning -koort. Hästi maitsevad tigudele veel lehtsalat ja poolikud viinamarjad.
Neile ei meeldi
- Teod ja nälkjad munevad niiskesse, nätskesse ja silumata pinnasesse ning umbrohtunud aladele. Muretsege aiahark või hea labidas ning kaevake aed sügisel-kevadel korralikult läbi. Sedasi saavad hukka paljud talvituma pugenud teod ja nende munad.
- Tigude ja nälkjate liikumist takistab kõik, mis on kuiv ning terav: liiv, graniitkillustik, paekivi- ja tellisepuru, kuiv kohvipaks, purustatud munakoored ja teokarbid, klinkritolm, tuhk, lubi jne.
- Ebaaus võte on tigude püüdmisel ära kasutada nende õllelembust. Arvestades, et nad on alaealised, meelitage neid hoopis piima ja pärmiveega, need sobivad sama hästi. Asetage nõud peibutusjoogiga varjulisemasse kohta, kuhu nuhtlused meelsasti kogunevad. Vaadake, et anum oleks vähemalt 5 cm kõrgune, siis ei upu sinna kasulikud jooksiklased.
- Teod ja nälkjad ei salli, kui peenrale on laotatud multšiks koi- ja soolikarohtu, sidrunmelissi, münte, orasheina, tammelehti, kuuse- ja männiokkaid.
- Paljudest taimedest hoiavad teod kaugemale. Need on iirised, kurekellad, kurerehad, gladioolid, hortensiad, mündid, ingver, pune, nõmm-liivatee, koirohi, raudrohi, sibul, porrulauk, küüslauk.
Kuidas hukata
Kokkukorjatud tigude ja nälkjate hävitamiseks võib nad üle valada keeva veega ning matta seejärel kompostihunnikusse või kuhugi aia varjulisemasse ossa.
Surnuks kuivatamine superfosfaadi ja lubjaga võtab pisut rohkem aega, olles minu meelest ka piinarikkam. Samuti ei soovita ma kasutada jämedat soola, sest mida hakata peale soolatud tigudega? Aeda matmiseks nad ei sobi ja toiduks eelistan tigusid osta pigem poest.
Naabrusest tulevate tigude vältimiseks hoidke aia äärealad korralikult niidetuna ning umbrohuvabad, et teod ei saaks seal varjuda ega muneda. Tõkkeks võib kasutada ka kõrgemaid plastribasid.
Mürk toimib kuiva ja soojaga
Kaubanduses müügil olevad teomürgid sisaldavad tavaliselt metaldehüüdi. Mürk hakkab toimima temperatuuril üle +7°. Kõige tõhusama hävitustöö teeb see suvisel kuival ajal, kui sooja on 20° ringis. Mürk tekitab tigudel ja nälkjatel ärrituse, mis sunnib neid rohkesti lima eritama, suurendades veevajadust.
Oluline on teada, et mürk laguneb päikesekiirguse toimel. Kastmine ja vihm hävitab 24 tunni jooksul mürgi mõju, sest teod saavad oma veevarud taastada ning hakkavad veelgi vihasemalt taimi hävitama, sest need sisaldavad ju peamiselt vett.
Targu talita
