Bensoe-viigipuu Foto: Hansaplant
Kilptäi on üks kõige tuntuimaid ja samas ka vastikuimaid toataimekahjureid. Teda märgatakse tavaliselt alles siis, kui kogu taim on juba saastunud ning kurjamitest vabanemine kaunis keeruline.

Lihtsam on see juhul, kui tegu on suurte tugevate lehtedega taimedega, nagu kummi-viigipuu või vahalill. Sellisel juhul võite kilptäide kilbikesed leht lehe haaval rohelise seebiga maha pesta. Kindlasti peske ära ka taime vars. Kui puhastate lille kord kuus, võitegi probleemist vabaneda.

Väikeste ja pehmete lehtedega taimede puhul (sõnajalad, bensoe-viigipuu jne) on asi keerulisem. Üks rahvapäraseid vahendeid kilptäide tõrjel on panna taime maapealsed osad likku. Esmalt katke korralikult mullapind, seejärel keerake pott tagurpidi ning pange lehed-varred 24 tunniks leige veega ämbrisse.

Teine võimalus on appi võtta keemilised putukatõrjevahendid, kuid nende valikul arvestage, et iga preparaat ei sobi. Kuna kahjurid on kilbi all peidus, ei pääse tavalised kontaktsed mürgid neile lihtsalt ligi. Mõjub vaid süsteemne preparaat, mis imendub taime kudedesse ning toimib mahla imevatele kahjuritele seespidiselt. Selleks lugege hoolikalt pakendil olevat juhendit või paluge abi müüjalt.

Praegu saada olevatest vahenditest on üks parimaid Actara. Sellega võib taimi nii pritsida kui kasta. Katsetada saab ka teiste insektitsiididega, kuid enne ostmist lugege kindlasti pakendilt, kas preparaat on mõeldud kilptäide tõrjeks.

Võimalusel lõigake enne pritsima asumist ära kõige hullemini kahjuritega saastunud lehed ja oksad. Ja loomulikult jälgige täpselt pakendile trükitud kasutusjuhendit, sest tegu on ikkagi mürgiga.

Allikas: Targu talita