Foto: Astrid Lepik
Noorte ilu- ja viljapuude koor on õrn ja seda himustavad mitmesugused närijad - hiired, rotid, jänesed, kitsed ja põdrad. Varakevadel kahjustub õrn puukoor ka temperatuuride järsu ja suure kõikumise tagajärjel.

Mullapinna lähedalt kahjustavad noort puud enamasti hiired ja rotid. Oma väikeste mõõtmete tõttu mahuvad nad sisse pisemastki praost ja pääsevad ligi esialgu üsna võimatutesse kohtadesse. Et nende aiasviibimine tülikaks teha, tuleks sealt eemaldada kõik võimalikud paigad pesitsemiseks, olgu need siis praht, umbrohi (eriti puutüvede ümbrusest) jms jäätmed (nt maas vedelevad õunapabulad). Loomulikult võib üles seada lõksud ja panna mürkhõrgutisi. Kuid alati pole sellest abi.

Noorte puude tüve jalamile tuleks kuhjata mulda umbes 20-30cm ulatuses ja see kõvasti kinni tallata. Muld takistab hiirte ja rottide ligipääsu tüvejalamile ja kaitseb noore puu juuri ka külma eest. Lume saabudes võiks sedagi puu ümber aeg-ajalt tihkeks tallata.

Foto: Astrid Lepik
Kui linnades pole ehk jäneste ja kitsedega probleemi, siis maapiirkondades on nad usinad „kärnerid“. Lihtsaim viis on muidugi kogu krundile ümber ehitada aed. Kuid alati pole aia ehitamine võimalik ja kui olemasoleva aia kõrgus ja/või kvaliteet jätavad soovida, leiavad nad ikka võimaluse kuskilt läbi pugeda või üle hüpata.

Kitsede kaitseks võib noortele puudele ümber ehitada spetsiaalse puust karkassi, kuid see ei kaitse hiirte, jäneste, ega varakevadiste temperatuuride kõikumise eest.

Puutüvesid saab kaitsta närijate ja varakevadiste temperatuurikõikumiste eest neid kinni kattes või sidudes kasutades erinevaid materjale. Selleks sobivad nii mitmesugused torulaadsed vahendid (voolikud, plastpudelid, plastist torud), pilliroo-, paju- või pambusmatid, puuliistudest valmistatud kaitsed, papp, jõupaber, spetsiaalne võrk, okaspuuoksad (nt kuusk, kadakas ja mänd) kui puu ümber alt üles mähitavad kangad (džuudikangas, spetsiaalne plastlint). Parimad on vahendid, mis ei märguks liigselt, oleksid heledat värvi (tume värv soojeneb liigselt), teravate servadeta ja naturaalsed.

Nii mõndagi loetelust pakutud vahendeist saab kasutada aastaid, kui nad eemaldada, kuivatada ja säilitada kuskil varjus.

Noorte puude tüvesid võib kaitsta ka keemiliste vahenditega. Selleks on müügil lubjapõhine tüvevalgendi, spetsiaalne näriliste peletamise värv ning erinevad loomade peletusvahendid (nt Plantskydd). Lupjamisega vähenevad näriliste kahjustused ja valgeks lubjatud pinnalt peegeldub kevadine päike tagasi ning temperatuuride kõikumine on väiksem.

Ilmaolusid arvestades (niiske ja vihmane sügis peseb vahendi maha) oleks mõistlik lupjamist jms tüvede valgendamist ette võtta alles detsembris-jaanuaris, kuid jäätumise vältimiseks teha seda plusskraadidega ning kanda kuivale puutüvele. Loomade peletusvahendid mõjuvad olenevalt ilmastikust 1-6 kuud, vastavalt ilmaoludele tuleks neid ka uuendada.