Tomatid Maakodu
Tomatite kasvatamiseks kulub ära paras hulk teadmisi, neid järgides on aga tulemus suurepärane.

Kasvatan tomateid nõrgalt happelises (pH 5,6–6,5) mullas. Kasvukohta ette valmistades arvestan sellega, et tomatitaimed vajavad palju toitaineid.

Muld olgu rammus ja kohev

Sügisel enne mulla läbikaevamist laotan sellele kõdunenud veisesõnnikut, mis on oma toitainete tasakaalu poolest tomatile üks sobivamaid sõnnikuliike. Ka seisnud hobusesõnnik sobib hästi. Kõdusõnniku võib asendada sõnniku baasil valmistatud või mõne muu kompostiga.

Hea toitainete tasakaal on näiteks Eestis valmistatud hobusõnnikukompostil, mida müüakse pakendatult aiakauplustes. Komposti võib mulda segada kevadel.
Tomatid kasvuhoones

Kõdusõnnik, kompost või mõni muu orgaaniline väetis (näiteks mereadru) muudab mulla toitainete- ja õhurikkaks ja see on tomati kasvatamisel väga oluline.

Palju lämmastikku, siis kaaliumi

Taimede kasvu ajal annan keskmiselt kolm korda ka mineraalväetist pealtväetisena. Väetamisel pean silmas, et taimed vajavad kasvu alguses (kuni õienuppude moodustumiseni) suurel hulgal lämmastikku. Sellel perioodil annan väetist, milles on lämmastiku (N) osatähtsus suurem kui 10.

Mahekasvuhoones ma mineraalväetist ei kasuta, seal kastan taimi veisevirtsaveega (segan 1 liitri virtsa 10 liitris vees ehk vahekorras 1:10) või nõgestest valmistatud käärinud leotisega.

Nõgeseleotise teen juuni alguses, kui nõgesed on maapealse osa parajalt suureks jõudnud kasvatada. Toimin järgmiselt: panen nõgeseid 50-liitrisesse plastkasti nii palju, kui neid sinna kokkuvajutatult mahub. Parem oleks muidugi kasutada puutünni või mõnda muud puitanumat. Asetan nõgestele suurema kivi vajutuseks, et kasti veega täites jääksid nad ilusasti vee sisse.

Esimest korda kastan leotisega 24 tunni pärast (lahuse kangus 1:5). Tavaliselt on juuni algul tomatitaimed juba hästi juurdunud. Leotis ergutab nende kasvu ning suurendab vastupanuvõimet haigustega võitlemisel.

Nõgeseleotise valmistamine jätkub pärast esimest kastmist. Selleks lisan kastis olevale taimemassile nii palju vett, et kast jälle täis on. Katan kasti kilega, et vihmavesi leotist lahjendada ei saaks, ja jätan seisma. Segan leotist aeg-ajalt kahe nädala jooksul. Nüüd läheb leotis käärima ja võin seda nimetada kääritiseks.

Kääritist kasutan kastmiseks, lahuse teen vahekorras 1:5. Tavaliselt valmistan kääritist nii palju, et seda jääb teisest kastmisest järele. Kokku saavad tomatid rammusat nõgesevett neli korda kahenädalaste vahedega.

Kui kasvumuld on saanud suurema koguse sõnnikut või mõnda muud orgaanilist väetist, siis taimed suvel tavaliselt lisaväetist ei vaja. Kui nad on aga mahekasvuhoones kahvatud, tuleb anda lisatoitaineid. Siis turgutab neid väga hästi hobusõnnikukompost või spetsiaalne tomati maheväetis firmalt DCM.

Juuli esimesel poolel, kui tomatitaimedel on moodustunud vilju juba neljale-viiele kobarale ja esimesed tomatid hakkavad valmima, võtan kasutusele kaaliumirikka väetise, sest viljakandeperioodil vajab tomat suurel hulgal kaaliumi.
Tomatid

Kuidas kasta

Kasvuhoonetaimi kastan üks-kaks korda nädalas ja kindlasti hommikupoolikul, mitte hiljem.
Kuumaperioodil kastan vahel lausa koidikul kella viie-kuue ajal. Siis on kasvuhoones veel mõnus olla ja taimed vajavad pärast öist puhkust suurel hulgal vett.

Kastes ma vett kokku ei hoia, sest järgin põhimõtet: kasta harvemini, aga korraga rohkem, kui et sageli ja vähe. Väga kuumal ajal jääb kahest kastmiskorrast nädalas väheseks, siis tuleb tomatitel janu kustutada ülepäeva.

Tomatitaimede tervisele on hea madal õhuniiskus. Õhk püsib kuiv, kui kasutate mulla sisse või kilemultši alla paigutatud kastmissüsteemi.

Kujundamise nipid

Tomatisordid jagatakse determinantseteks ehk madalakasvulisteks ja indeterminantseteks ehk kõrgekasvulisteks. Leidub ka kahe kasvutüübi vahepealseid ehk poolkõrgeid (pooldeterminantseid) sorte.

Madalatel sortidel lõpeb peavarre kasv kobaraga ning edasi võib kasvada vaid külgharu. Seda tüüpi taimedel eemaldan ainult alumiste lehtede kaenaldesse kasvanud külgvõrsed. Äravõetavate võrsete arv sõltub sordist. Näiteks Eesti sordil ‘Maike’ näpistan kogu kasvuperioodi jooksul ainult 2–3, sordil ‘Mato’ aga 5–6 külgvõrset.

Kõrgekasvulised sordid kujundan üheharulisena. Siis on taime lihtsam toetada, piisab ühest nöörist. Ladva murran ära juuli lõpus või augusti alguses 6.–8. kobara pealt, jättes viimase kobara peale alles kaks lehte.

Külgvõrseid eemaldan igal nädalal. Selliselt toimides ei kasva need liiga pikaks ega kuluta ülearu palju toitaineid.

Kodumaine sort ‘Valve’ on poolkõrge. Temalt eemaldan 3–4 alumist külgvõrset ja jätan teised kasvama, sest neile arenevad kohe õiekobarad. Taimed lõpetavad 6.–7. kobara järel tavaliselt ise kasvu.