Nõuandeid tubaseks istikute kasvatamiseks
* Külvipotid ja -kastid (olenemata sellest, kas nad on ostetud poest, kasutatakse eelnevate aastate anumaid või võetakse tarvitusele erinevaid toiduainete pakendeid) peavad olema puhtad, vajadusel desinfitseeritud, nõu põhjas peab olema avaus või drenaažikiht liigse kastmisvee äravalgumiseks.
* Aknalauale või muule lauale asetamiseks oleks mõistlik kasutada keskmise suurusega plastkaste, kuhu taimed istutus-külvitopsidega ritta seada. Nii on taimi vajadusel lihtsam ühest kohast teise tõsta ja hiljem transportida ning kastmisvesi valgub kasti, aga mitte aknalauale või põrandale.
* Külvideks-istutamiseks kasutada selleks sobivat mulda. Kindlasti peaks külvi- ja istutusmuld olema toasoe. Kuiv muld tuleks eelnevalt suuremas nõus korralikult läbi kasta ja lasta sel siis paar tundi taheneda.
* Külvi- või istutusnõude täitmisel mullaga mitte vajutada seda liiga tihkelt kinni. Õhulisemas mullas arenevad taimejuured kergemini ning tärkavatel taimedel on lihtsam end läbi kerge mulla suruda. Nõu ülemisest servast peaks jääma 1-2 cm vabaks – nii jääb ruumi ka kastmiseks.
* Päris kõiki taimi pole mõtekas ise ette kasvatada. Takistuseks võib saada nii aja- kui ruuminappus. Neid taimi, mida soovitakse vaid paar tükki, oleks mõistlik kevadel osta. Tubaseks ettekasvatamiseks valida sarnaste kasvunõuetega taimed. Näiteks kurgi ja tomati koos kasvatamine ei taha hästi õnnestuda, sest tomat tahab jahedamat, kurk aga oluliselt kõrgemat temperatuuri.
* Seemned külvata pigem hõredalt. Nii on tärkavatel taimedel ruumi, nad on tugevamad ja nende pikeerimisega pole nii kiire.
* Segaduste vältimiseks varustada külvi- ja pikeerimisnõud siltidega, kuhu kirjutatakse külvi-pikeerimise kuupäev, taime ja sordi nimi.
* Tärkamise kiirendamiseks võib seemneid leotada (juhiseid leiab seemnepakendilt või vastavast kirjandusest), kuid kindlasti mitte leotada puhitud-dražeeritud seemneid (seemnepakendit avades leiab seal seest värvilised ja/või tavalisest veidi suuremad seemned). Puhitud seemnete leotamisel eemalduvad seemneilt nii taimekaitsevahend kui toitained.
* Seemneid mitte külvata liiga sügavale, tihti on külvisügavus märgitud seemnepakile, mõnel juhul on pakendil märge – külvi mitte katta mullaga. Mida väiksem seeme, seda õhem on teda kattev mullakiht.
* Idanemise ajal vajavad külvid sooja, optimaalne temperatuur jääb vahemikku +18...+22º C. Seetõttu võib nad asetada näiteks küttekehade lähedusse. Jälgida vaid, et muld ära ei kuivaks, vajadusel kasta pihustiga. Niiskuse hoidmiseks hoida külvidel kilet või klaasi, mida aeg-ajalt (kord päevas) õhustamiseks pealt tõstetakse.
* Tärganud taimed tõsta soojast kohast veidi jahedamasse, kuid võimalikult valgesse, nii ei veni nad välja. Vajadusel võib kasutada spetsiaalseid taimelampe lisavalguse andmiseks. Samuti tuleb nüüd eemaldada ka peale pandud kile või klaas. Vältida tõusmete ja äsja istutatud noorte taimede asetamist kõrvetava päikese kätte. Tugeva kõrvetava päikese korral on abi taimede varjutamisest.
* Temperatuuri reguleerimine tubastes tingimustes pole kuigi lihtne. Kui radiaatoritel on peal reguleerimisseadmed, võib radiaatorite kuumust ööseks maha keerata ning need taas hommikul avada.
* Noored taimed vajavad ka õhurikast keskkonda, seda saab tubade tuulutamisega. Kuid siingi tasuks olla ettevaatlik, jahedate-külmade ilmadega akna avamisel võib taimedele kasu asemel hoopiski kahju teha. Seega, tuulutamise hetkeks kaitsta taimi jaheduse eest, võimalusel aknast hoopis eemale tõsta.
* Taimi kasta regulaarselt, hommikupoole, toasooja veega kasutades pihustit. Vältida nii ülekastmist kui kuivalejätmist. Ülekastmine soodustab mädanike teket, mis viib taime hukule. Kuivalejätmise järel ei pruugigi taimest samuti enam asja saada.
* Pikeerimist võetakse üldjuhul ette siis, kui taimel on 2 pärislehte (mitte segi ajada idulehtedega). Pikeeritavat taime oleks mõistlik hoida idulehtedest, nii on vigastuste oht väiksem ja õnnestumiseprotsent suurem. Paar tundi enne pikeerima asumist tuleks taimi kasta, nii taluvad nad ümberistutamist paremini. Pikeeritud taimi kasta pihustist nii, et juurte ümbert ei uhutaks mulda minema ega lehed ei jääks mulla alla. Äsja pikeeritud taimi mitte asetada esimestel päevadel ereda päikese kätte.
* Et taimedel ei tuleks puudust toitainetest, tuleb neid ka väetada. Millise väetisega ja kui kange lahusega väetada, sõltub konkreetsest taimeliigist. Juhised leiab väetise pakendilt. Väetamisel vältida kastmislahuse sattumist lehtedele, ka ei ole mõistlik väetada kuivapoolses mullas olevaid taimi. Väetada võib ainult korralikult juurdunud taimi.
