Foto: Stora Enso ---
Koduaeda ise terrassi ehitamine on võrdlemisi lihtne ja odav. Vaja on elementaarseid ja kättesaadavaid ehitusmaterjale ning vaba nädalavahetust.

Peamiselt kasutatakse ehitusmaterjalina traditsioonilist männi- või kuusepuitu, kuid saadaval on ka Aafrikast pärit puitmaterjale, mis paistavad silma nii ilu ja vastupidavuse kui ka kõrgema hinnaga.

Väliterrassi ehitusel kasutatav puitmaterjal peab kindlasti olema ilmastikukindel – immutatud või kuumtöödeldud ning kindlasti rihveldatud ehk soonilise pinnaga. Harilik töötlemata laud mädaneb välitingimustes mõne aastaga ning laua sile tekstuur muutub vihmaga eluohtlikult libedaks.

Kuumtöödeldud puit kestab kauem

Immutatud puitmaterjali tunneb ära roheka, vahest ka pruuni värvitooni järgi. Immutatud puit on töödeldud vaakumkambris, kus loodusliku koostisega immutusvedelik imendub sügavale puidu kiudude vahele. Immutatud puidu roheline värv on ilus, kuid kahjuks muutub see paari aastaga paratamatult hallikamaks. Igasuguse puidu eluiga ja välimust aitab pikendada kord aastas lina- või tõrvaõliga töötlemine. Ehitamisel tuleb õliga kindlasti ilmastikukindlaks töödelda ka laudade saetud otsad. Terrassi ehitamiseks sobiliku immutatud ehituspuidu ruutmeeter maksab orienteeruvalt 180 krooni.

Kuumtöödeldud terrassilauad on käinud läbi spetsiaalse termoahju paarisaja kraadisest kuumusest, mis sulgeb puidu poorid ning teeb materjali vastupidavaks. Kuumtöödeldud puit peab immutatud puidust kordades kauem vastu - kuni kolmkümmend aastat. Kuid ka maksab rohkem ehk ligi 500 krooni ruutmeeter. Kuumtöödeldud puidu tunneb ära pruunika värvi järgi, kuid alati tasub seda ehituspoe konsultandiga täpsustada.

Lisaks kodumaisele männi- ja kuusepuidule võib terrassi meisterdada ka eksootilistest Aafrika päritolu Ipe või Massaranduba puidust. Nende puitude kvaliteeti ja tugevust näitab juba mass, mis on männi- või kuusepuu kaalust kaks korda suurem. Silmapaistvalt ilusa mustriga aafrika puidud peavad vastu aastakümneid, kuid on kallimad ning maksavad umbes 1000 krooni ruutmeeter. Kui terrassi pind pole väga suur, siis tasub kindlasti kaaluda eksklusiivsemat materjali.

Lauamaterjali on soovitav osta suurematest poodidest ning tootjatelt, mis tagab laua kvaliteedi. Väiksemate valmistajate pakkides esineb praaki keskmisest tihedamini.

Väikese terrassi ehituseks pole vaja luba

Üldiselt on terrassi ehitamine suhteliselt lihtne ja inimene, kes vähegi kodus ehitustöödega kokku on puutunud, peaks hakkama saama.

Alla 20-ruutmeetrise terrassi ehituseks pole vaja muretseda eriluba. See ei kehti aga ridaelamu puhul, kus tegevus tuleb naabriga kooskõlastada.

Kuna Eesti kliima ei soosi terrassi rajamist otse maapinnale, siis tuleb tööd alustada vundamendi ehitamisest. Liivasele pinnale on kõige lihtsam ehitada fibo plokkidest või betoonist valatud alus. Savise pinnase puhul ja kui terrass kinnitub maja külge, peab maapinna külmumispiirist (1,2m) sügavamale paigaldama tugipostid. Tugipostiks sobib pea igasugune plastikust (ventilatsiooni, trenaaži) toru, mida betooniga täita.

Kõige mugavam on valamisel kasutada valmis betooni, mida müüakse 25-kilogrammistes kottides. Valmis betoonisegu on palju lihtsam ise kas labida, segumasina või mikseriga kokku segada kui osta tsementi ja liiva ning hakata siis sobivat konsistentsi kombineerima.

Vundamendi peale tuleb ehitada prussidest tugiraamistik koos vahetaladega, kuhu pealise lauad kinnitada. Sarnaselt terrassilaudadega peavad ka vahetalad ehk roovid olema immutatud puidust. Pigem tasub alusraamistik teha tihedam, et põrand ei hakkaks läbi vajuma.

Vundamendi pealisehituse puhul peab kindlasti jälgima, et terrassi puitosad mingil juhul vastu maapinda ei puutuks ning igalt poolt käiks õhk läbi. Ka raamistiku alt. Muidu hakkab puit niiskuse toimel kiiresti mädanema.

Ning edasi saab jätkatagi juba terrassilaudade paigaldamisega. Siinkohal tasub silmas pidada, et suurema terrassi puhul laudu jätkates jääksid jätkukohad erinevatesse kohtadesse. Muidu jääb jätkatud osa inetult silma paistma. Kruvidena on kõige mugavam kasutada torx ehk tähtpeaga terrassikruvisid, mis peavad niiskusele vastu ja ei hakka roostetama.

Kinnitamisel tuleb jälgida, et kruvisid mitte liiga laua otstesse lasta. Laua otsa võiks jääda 2-3 sentimeetrit ruumi, muidu võib puit kruvides lõhki minna. Terrassilaudasid ei tohi päris külg-külje kõrvale kokku asetada, sest puit mängib niiskuse toimel. Optimaalne vahe on 5 millimeetrit.

MaterjalMaterjali kogusHind*
 Fibo õõnesplokk 200x200x24019 tk492
Betoon5 kotti a 25 kg160
50x150/50x100 pruss,sügavimmutatud50x150x6000-2 tk658
Tsingitud nurgad sõrestiku ühendamiseksNaelutusnurk 50x50 -36 tk320
Vahetalad50x150 x2400- 11 tk1449
Terrassilauad28x95x6000- 26 tk2749
Kruvid4,5x55 -600 tk,35x30-200tk666
Prussitugi,armatuurteras 12mm50x40x200-5tk274

12mmx3m-2tk130
Kokku
6898

* Hinnad K-Rauta esinduskauplustes

---




www.rautakesko.ee