Foto: Kaja Kurg
Praegu on paras aeg teha pistikuid. Igasugune taimede tükeldamine, hakkimine ja jagamine on ju aedniku lemmiktegevus.

Praegu on paras aeg teha pistikuid. Igasugune taimede tükeldamine, hakkimine ja jagamine on ju aedniku lemmiktegevus.

Oma nime on juulikuu saanud Rooma keisri Julius Caesari järgi. Aga see oli nii ammu, et ei mäletagi, kuidas see juhtus.

Hoidke kokku – tehke pistikuid

Juuli on suve keskpaik – kevad on möödas ja sügis veel kaugel. Aednikule tähendab see aeg väikest lõõgastumist: kevadised kiired aiatööd on tehtud ja sügisesed alles ees. Tundub, et võime aia mõneks ajaks lukku panna ja kuhugi ära sõita. Mõnes mõttes see ongi nii, aga aias on ju igal ajal tööd.

Juuni lõpus – juuli algul võib teha püsilillede ja puude-põõsaste haljaspistikuid. Kui teil on kindel käsi ja terav nuga, siis hakake pihta! Aednikele ju hirmsasti meeldib taimi tükeldada, hakkida ja jagada.

Pistikute tegemisel on kolm tähtsat reeglit. Esimene: lõige olgu sile. Teine: pistiku alumine ots olgu ilma lehtedeta või pikemate okaste-soomusteta. Suuremate lehtedega pistikul lõigake lehest ära kolmandik kuni pool.

Aias on kõige lihtsam panna pistikud kuhugi põõsa alla juurduma. Parem on juurutada muidugi kile- või klaaskasvuhoones. Oluline on, et pistikutele ei paistaks peale päike ja õhuniiskus oleks kõrge. Lehtpuu ja -põõsa pistikutele pange selle tarvis peale klaaspurk või kile.

Kui nüüd pistikute tegemisest natuke puhata, siis kuu lõpupoole, ka augusti algul võite puid-põõsaid silmastada.

Milleks üldse on silmastamist vaja? Sellepärast, et sordid ei anna sageli seemnetest sordiehtsaid järglasi ning neid saab paljundada ainult kas pookimise või silmastamisega.

Silmastamiseks on eelkõige vaja head teravat nuga. See peab olema nii terav, et käsivarrelt saab karvu ajada.

Vajalik on ka pookealus, kuhu silm kasvama pannakse. Samuti peab olema silmi silmastuseks ja sidumismaterjali. Sidumiseks sobib tavaliselt kileriba, mis venitatakse nii peenikeseks kui annab. Jälle on au sisse tõusnud ka sidumine pärnaniinega.

Kui kõik vajalik on olemas, võtke lonks palderjani, et käed ei väriseks ja asuge tööle.

Alusele tehke T-kujuline lõige. Selle pikkus võiks olla olenevalt silma suurusest 1,5–2 sentimeerit. Nüüd lõigake silm. Kui te seda pole varem teinud, tasub asja täpsemalt vaadata mõnelt pildilt puuviljandusraamatust.

Silmastusnoa teises otsas on plastist kooniline otsik, selle abil avage T-kujuline lõige ja pange sinna silm. See toimub ülalt alla. Nüüd siduge silm kinni ning jääge ootama, millal see aluse külge
kasvab.

Kui silmalt leheroots mõne nädala jooksul maha langeb, võite pasunaid puhuda – see on silma kokkukasvamise märk.

Aga kui leheroots kuivab silma külge, peate minema uuele ringile.

Kõige praktilisem on silmastada mõnele viljapuule teine, kolmas jne sort. Pole ju mõtet, et väikeaias kasvab üks ‘Valge klaar’, üks ‘Martsipan’, üks ‘Suislepp’ jne. Praktilisem on pidada ühte suveõunapuud mitme sordiga.

Roosipuu ja roosikaskaad

Kui teil on roos hukkunud ja kibuvitsa alus on välja kasvatanud poolteisemeetrise kasvu, siis sellele võite panna kasvama roosi silma.

Kui panete sinna mõne põõsasroosi silma, saate tüviroosi ehk roosipuu. Aga kui panete roniroosi silma, saate kaskaadroosi, mille oksad ei kasva üles, vaid langevad kaskaadina alla.

Võimalusi silmastamiseks on palju. Kummagi näite puhul pole vaja kasvatada spetsiaalselt aluseid, mis on hobiaednikul liiga keerukas ja ka aeganõudev.

Enda paljundatud taim, olgu siis pistikutest või silmastamisega, on põnev ja tõstab teie aiandusliku ego enneolematusse kõrgusse. See ei jää kindlasti märkamata ka teie naabritele.

Juulikuu kohta pole aiandusklasssik Karel Čapek öelnud midagi eriti vaimukat. On tõesti näha, et kõigil on puhkuste aeg.



PISTIKUTARKUST

Millal ja kuidas lõigata haljaspistikut

- Lehtpuu haljaspistik on osaliselt puitunud üheaastase võrse osa, millel on lehed. See lõigatakse tavaliselt suve algul (juunis – juuli algul) sama aasta intensiivselt kasvavatest või kasvu lõpetavatest võrsetest. Kuna oksad sisaldavad vähe varuaineid, tuleb neile tingimata jätta mõni leht, et fotosüntees toimiks.

- Okaspuu haljaspistik ehk suvipistik on sama aasta võrse 7–12 cm pikkune osa, mida iseloomustab okaste heleroheline värvus. Okaspõõsaste (kadakas, elupuu) pistikud rebitakse tavaliselt suurema oksa küljest koos vanema puiduga. Pistiku alumiselt otsalt eemaldatakse okkad. Okaspuu haljaspistikute tegemiseks on parim aeg 25. juuni kuni 15. juuli.

- Kuidas lõigata. Haljaspistikute tegemiseks vajalikud oksad lõigake varahommikul, kui taimes on veesisaldus kõige suurem. Pange oksad jahedasse kohta vette, et säilitada turgorit. Pistikud lõigake jahedas varjulises ruumis.

Haljaspistik lõigatakse tavaliselt võrse keskmisest osast, sest tipp on liiga rohtne ja alumine osa liialt puitunud. Sobiv pikkus on 1–2 sõlmevahet ehk 8(5)–12 cm. Oksale jätke 2–4 lehte, suured lehed lõigake 1/2 või 2/3 võrra väiksemaks. Alumine lehepaar eemaldage.

Alumine lõige tehke 0,5 cm pungast altpoolt ning kaldu. Ülemine lõige on oksaga risti ning 1 cm viimasest pungast kõrgemal.

Allikas: Luua metsanduskool

PILDID:

1 Lõigake kimp ladvavõrseid.

2 Eemaldage alumine lehepaar ja tehke lõige 5 mm sõlme alt.

3 Torgake pistik juurutamispulbrisse ja suruge alumiste lehtedeni substraati.

Pildid raamatust “Lihtne aiatööraamat“
.