Foto: Raivo Tasso
Pühapäeval tabas roosisõpru ehmatav teade — viie aasta eest hävingust pääsenud Põltsamaa roosiaia saatus on taas kaalukausil ning riik soovib haruldase pargirooside kollektsiooni välja juurimist, et maa müüki paana.

„20 aastat vanad roosipõõsad ümberistutamist ei talu ja nende teisaldamine hävitaks kõik need ligi 500 taime,” ütleb Põltsamaa roosiaia perenaine Annela Orasi. Ta on vaidlusest väsinud ja kogu asjade käigust jahmunud.

Roosiaia sotsiaalmeedia postituses antigi juba teada, et nüüdseks on jaks otsas ning saagu riik oma tahtmine — kõik rooisõbrad on oodatud 13. aprillil appi talgutele, et plats puhtaks teha.

Vaidlus Eesti riigi ja Põltsamaa roosiaia vahel algas viie aasta eest ega ole tänaseni leidnud osapooli rahuldavat lahendust, mis tähendab, et unikaalne, 93st sordist koosnev ajalooliste pargirooside kollektsioon võib hävida.

Probleem ise on täpsemalt selles, et aastatel 1996-1998 rajatud roosiaia pargirooside kollektsiooni üks osa on istutatud riigi maale. Toonane roosiaia omanik olevat selle vallas kooskõlastanud ja maade erastamise käigus oleks olnud võimalik see osa roosiaia 3,2 hektari suurusele alale lisada. Kahjuks on aga esitatud erastamisavaldus müstilisel kombel kaduma läinud ja ajalooline kollektsioon paikneb nüüd seetõttu riigile kuuluval elamumaal.

Viis aastat tagasi käis Põltsamaa roosiaia perenaine Annela Orasi kogu bürokraatia kadalipu juba läbi ning toonane keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus olevat teinud ettepaneku muuta kõnealune elamumaa avalikuks haljasalaks.

Reaalservituudi leping kirjutati alla ja Orasi on riigile kõik need aastad ka selle alusel tasu makstud. Kuid maaregistris lubatud muudatust tegelikkuses siiani tehtud pole.

Nüüd aga, pärast keskkonnaministri ja kohaliku omavalitsuse ametnike vahetust on kogu probleemidepundar taas esile kerkinud, kuna maa-amet teatas, et kõnealust servituudilepingut ei pikendata ning riik kavatseb roosipeenarde aluse maa maha müüa.

Annela Orasi sõnul on ta palunud ajapikendust, kuniks selgub, miks viis aastat tagasi sõlmitud kokkuleppest maa sihtotstarbe muutmise kohta (elamumaast avalikuks haljasalaks) enam kinni ei taheta pidada. Kahjuks sai ta oma pöördumisele seda siiski kaaluda maa-ametist väga lakoonilise eitava vastuse.

Hetkeseisuga tuleb maa riigile üle anda 30. aprilliks. See tähendab, et roosid peaksid olema sealt teisaldatud või jäävad nad kasvama riigi maale.

„Kollektsioon on hindamatu väärtusega, kuid pika aja jooksul siiski taastatav. Roosiaial on ka maad, kus sellega otsast alustada, kuid miks seda tegema peaks,” ei mõista Orasi.

Ta ütleb, et ei saa teha muud, kui kirjutada keskkonnaministrile selgitav appihüüd ja oodata. Selle kirja kavatseb ta tänase päeva jooksul ka teele saata.

Põltsamaa vallavalitsuse turundusspetsialist Raivo Suni sõnul on tegemist riigi ja eraettevõtte vahelise vaidlusega, mida nad väga täpselt kommenteerida ei oska. Ta toonitab, et vallavalitsuse huvi on, et vaidlus laheneks mõistlikult ja ajalooliseks sümboliks saanud roosiaed jääks puutumata.

„Hetkel me kahjuks ei näe võimalust sellesse vaidlusesse sekkuda,” ütleb Suni.

Ministeeriumi kommentaar:

Keskkonnaministeeriumi teatel saaks Põltsamaa roosiaia maaküsimus lahendatud, kui Põltsamaa vallavalitsus taotleks roosiaia kasutuses oleva riigimaa tüki enda omandisse.

„Põltsamaa roosiaed on sümboli väärtusega menukas turismiobjekt,“ märkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Margit Martinson. „Kindlasti pole riik huvitatud selle kahjustamisest. Just seepärast suhtleme vallaga ning püüame roosiaia maaküsimuse kõigile sobivaimal viisil ära lahendada.“
1432 ruutmeetri suurune tükk Põltsamaa roosiaiast asub riigimaal. Aed on sinna laienenud ebaseaduslikult.

Viis aastat tagasi andis riik ministeeriumi selgitusel roosiaeda pidavale osaühingule Eesti Roos sellel maatükil tegutsemiseks ajapikendust, sõlmides selleks riigimaa kasutuse lepingu. See leping lõppes tänavu 4. märtsil.

„Nende viie aasta jooksul pole omavalitsus avaldanud soovi seda maad enda omandisse saada,“ nentis Martinson. „Olukorrale lahenduse otsimiseks pole meiega ühendust võtnud ka Eesti Roos. Istikute kaitsmise asemel on roosiaia pidaja selle viie aasta jooksul keskendunud hoopis kinnisvaraarendusele, muutes osa talle kuuluvast maast elamukruntideks.“

Martinson rõhutas, et riik ei saa lubada maa ebaseaduslikku hõivamist. Roosiaia pidajale on juba korra vastu tuldud. Kui vald maa omandamisest huvitatud pole, on riik sunnitud selle siiski enampakkumisele panema. „Usume, et mõistlik lahendus leidub,“ märkis Martinson. „Ja kindlasti tahab riik Põltsamaa kauneid roose säästa.“

Vaata fotogaleriid Põltsamaa roosiaaia kollektsioonist: