Näidiseid seemnepaberist valmistatud kaartidest. Foto: Veronika Vanova
Tallinna vanalinna piiril, otse linnamüüri vastas asub Ukraina kreeka-katoliku kirik. Selle ümber on tekkinud põnev kogukond koos meistrikodadega – isegi kolm kana nokivad väikeses aias rõõmsalt.

Sealsamas asuvad Tallinna Kalligraafia Kool ja trükikoda Tallinna Paber, kus kasutatakse 400 aastat vanu meetodeid, et valmistada paberit algusest lõpuni. Hollandi biiter segab paberimassi valmis nii ümbertöötatud vanapaberist, puuvillast kui ka linast ja kanepist.

Üks põnevamaid tootegruppe, mis sellest väikesest paberivabrikust oma tee ka poelettidele leiab, on seemnepaberid. Neist omakorda valmistatakse õnnitluskaarte ja kalendreid, samuti ümbrikke, kuhu saab kingituseks peita rahatähe.

Seemnepaber sünnib käsitööna samas meistrikojas, kus valmivad ka kõik ülejäänud Tallinna Paberi tooted, kuid selle teeb eriliseks üks pisike tehnoloogiline lisa. Nimelt pannakse sellisel juhul tegemise käigus paberimassi sisse põllulillede seemnesegu. Nii saab koos õnnitluskaar­diga kinkida ka lilli ja kaardi saaja saab need ise kasvama panna.

Seemnepaber on valmistatud taaskasutatud paberijääkidest, mis mulda sattudes ja korralikult kastes lagunema hakkavad ning niiskust hoiavad, võimaldades seemnetel idaneda.

Seemnepaber.
Foto: Veronika Vanova

Olenemata kaardi kujundusest, on Tallinna Paberi seemnepaberis alati põllulillede segu, milles sisaldub Myosotis arvensis (meelespea), Papaver rhoeas (moon), Antirrhinum (lõvilõug), Leucanthemum vulgare (harilik härjasilm) ning Silene nocti­flora (öö-põisrohi).

Seesugune valik ei ole sugugi juhuslik, need seemned on leitud sadade katsetuste tulemusena. Oluline on, et nad oleksid piisavalt väikesed, et paberimassis püsida ning hilisemat trükki mitte segada. Samuti peavad seemned olema sobivalt keskpärase idanemisajaga, mis on väga oluline paberi kuivamisel – ükski neist ei tohi selle aja jooksul niiskust saades veel elule tärgata. Vastasel juhul ei ole nende hilisem kasvamahakkamine enam võimalik.

Lisaks sellele on üllatusliku paberi tegemisel kasutatud just selliseid seemneid, mida on võimalik ka välismaale saata, seega ei ole probleemi, kui on soov selline imeline tervitus seal elavate sõpradeni toimetada. Idanevuse pärast pole samuti vaja muret tunda, kuna iga valmiv ports seemnepaberit saab sealsamas mitmekordselt testitud ning selle kvaliteet on alati kontrollitud.

Iga seemnepaberipartii idanevust kontrollitakse kohapeal.
Foto: Veronika Vanova

Paberikoja peremees Nestor Ljutjuk räägib, et tegelikult saab paberisse peita, lisaks seemnetele, muudki põnevat. Katseid on tehtud nii müntide, õiekroonlehtede, kuivatatud lillede kui ka värviliste helmestega. “Oluline on, et paberisse pandud lisand hiljem kõrgtrükipressi ei kahjustaks või ise kannatada ei saaks,” lisab ta.

Kõrgtrükipressiga saab käsitöökaartidele kaunis muster, kusjuures mitmevärviliste trükkide puhul peab iga värv pressi alt eraldi läbi käima. Selline trükkimine vajab ülimat täpsust ja puhtust ning tõsist silmaosavust. Tulemus on kaunis, õhuline ning tundub sõrme all katsudes pisut reljeefne.

Kogu kõnealune tehnoloogia ja tootmismõte on tulnud Ameerika Ühendriikidest. Seal toodetakse käsitööpaberit väga palju ning just sellised paberikojad on osutunud erakordselt populaarseks. Ka meil on väike seemnepaberitootmine juba saanud tunnustuse – aastal 2014 leidis see äramärkimist “Aasta keskkonnasõbraliku toote” konkursil.

Seemnepaberist õnnitluskaarte võib leida Tallinnas Vene tänav 18 asuvast Labora poest, kauplusest Les Petites Tellisikivi Loomelinnakus, Nu Nordikust, Muuseumipoest, Parlamendi poest, Eesti Disaini Majast, Stockmanni Kaubamaja lillepoest, Krunnipea butiigist, Tartus Disainimaja poest ja Viljandis Lossikambrist.