Mulla suhtes on vürtsköömen vähenõudlik. Külvake seemned kevadel otse kasvukohale, liiga tiheda külvi korral harvendage taimed mõnesentimeetriste vahedeni. Kasvukohaks valige võimalikult päikeseline paik. Mida soojem ja kuivem on suvi, seda vürtsikamad on kollakaspruunid viljad (botaaniliselt kaksikseemnised). Küpsemiseks vajavad need kolme-nelja kuud.

Vürtsköömne tugev ja veidi mõrkjas maitse ning aroom võivad olla algul harjumatud, kuid nii mõnigi kasutaja on neist varsti jäänud lausa sõltuvusse. Viljad sisaldavad rohkelt eeterlikke õlisid (2,4–4%), erinedes maitselt täiesti harilikust köömnest (Carum carvi). Kokandusportaal Nami-Nami manitseb kokandushuvilisi võõrkeelsete retseptide tõlkimisel, sest vürtsköömen ja harilik köömen annavad toitudele täiesti erineva maitse.

Vürtsköömnet kutsutakse ka juustuköömneks – nimi on tulnud sellest, et Euroopas kasutatakse tänapäeval tema vilju peamiselt juustu maitsestamiseks. Mujal maailmas on vürtsköömen väga levinud maitseaine, eriti Ladina-Ameerikas, Põhja-Aafrikas ja Aasias. Vürtsköömen annab ainulaadse maitse nii garam masala kui tandoor’i maitsesegudele, ta on oluline komponent peaaegu kõigis tšilli- ja karrisegudes.

Vürstköömen sobib eriti hästi lihatoitudesse, andes neile täiesti erilise maitse, mis on vahelduseks väga huvitav. Salatile põneva meki lisamiseks hakkige sinna värskeid lehti.

Vürtsköömen on ka ravimtaim: ürt ja seemned leevendavad puhitusi, köha, kõhulahtisust ja seedehäireid