Meie teatmeteostes ei mainitud liiliakukke üldiselt veel eelmise sajandi lõpuaastailgi või kui, siis oli lisatud, et teda pole meilt leitud. Olukord muutus selle sajandi algul – üha sagedamini tuli teateid, et liiliaid närib ilus, aga kuritahtlik putukas. Paraku on tema arvukus siinmail tõusujoonel. 

Kuna liiliakukk on ka tubli lendaja, levibki ta nüüd kiiresti kõikjale. Ta võib sobiva taimeliigi otsinguil läbida pikki vahemaid ning leiab üles koduaias kasvava üksiku liilia. 

Need mardikad tekitavad ärritamisel rindmiku osi vastamisi hõõrudes krigisevat heli. Arvatakse, et see on kohastumus lindude ning teistegi elusolendite ehmatamiseks. Eks olegi ju esimeseks reaktsiooniks näppude vahel "kriiskama" hakanud putukas maha visata ja sealt on tal pääsemiseni juba lühike samm.