Eestis avastati puuvõõrik esimest korda 2007. aastal Tartumaal Meerapalu lähedal vahtralt.

Puuvõõrikuid võib näha ainult puude otsas, mullas see taim ei kasva. Tegu on poolparasiidiga, kes saab eluks vajaliku vee ja mineraalained taimelt, mille otsas ta elab. Täisparasiitidest eristavad teda lehed, mille abil sünteesib puuvõõrik enesele vajalikud orgaanilised ühendid. Puuvõõrikut peetakse metsanduses üheks ebasoovitavaks tegelaseks ja puuviljanduses suisa kahjuriks või umbrohuks, kes kurnab viljapuid.

Taimega on seotud ka mitmeid riitusi. Jäljed viljakusriitusest on jõudnud ka tänapäeva – puuvõõrikuoksana, mille all võib karistamatult ükskõik keda suudelda.