Taimi kogudes jälgida, et nad oleksid puhtad ja terved. Vajadusel kasutada taimede kogumisel nuga või kääre. Parim kogumisnõu on korv ning koju jõudes asetada taimed võimalikult ruttu kuivama. Kuivatamiseks sobivad üldjuhul varjulised, päikese eest kaitstud õhurikkad varjualused või esikud-pööningud.

Järgnevalt valik kasulikke ja lihtsasti äratuntavaid ravimtaimi, mida lähiajal talviseks tervise kosutamiseks ja turgutamiseks koguda.

* Harilik raudrohi (Achillea millefolium) alustab õitsemist juunis. Kogutakse õisikuid koos 15 cm pikkuste vartega. Kuivatatakse kimpudena hämaras ja õhurikkas kohas.

Kasutatakse seedehäirete, isutuse ja kõhupuhituse korral. Ta aitab alandada vererõhku ning korrastada neerude tööd, vereringet ja südametegevust, vähendab menstruatsioonivaevuseid ning valusid pea-, kukla- ja seljapiirkonnas. Raudrohutee on hea rögalahtisti, teest on abi köha ja külmetushaiguste korral. Raudrohul on põletikuvastane ja verejooksu tõkestav toime. Suvised väikesed haavad ja marrastused saavad ruttu leevendust, kui sinna asetada puhas, muljutud raudrohuleht. Mahlaseks muljutud raudrohuleht peatab kiiresti ka väiksemad ninaverejooksud. Raudrohutee liigse tarbimisega tasuks aga ettevaatlik olla, kuna raudrohi soodustab vere hüübimist.

* Valge ristik (Trifolium repens) alustab õitsemist juba maikuus. Ravimtaimena kasutatakse õisikut, mis kogutakse vahetult peale avanemist. Õisikud kuivatatakse õhurikkas ja päikese eest varjatud kohas.

Õisikutest valmistatud teest on abi kroonilise bronhiidi, köha ja astma korral, samuti on ta hea rögalahtisti ja diureetikum. Teel on rahustav toime, teda kasutatakse ka külmetuse ja higistama ajava vahendina. Ristikutee aitab alandada vererõhku ja vähendada viimasest tulenevat peavalu. Ristikust on abi ekseemi ja psoriaasi ravimisel, leevendust saavad nahapõletikud ja mädased haavad. Ristik aitab naistel vähendada menopausiaegseid vaevusi ja tal on olnud oluline roll vähihaiguste ravimisel Õisikutest tehtud mähised aitavad leevendada liigesevalu ja reumat. Reumahaigele mõjuvad hästi ka ristikuvannid.

* Harilik pärn (Tilia cordata) alustab õitsemist juuni lõpupäevil. Kogutakse õisikuid koos nahkja kattelehega. Õisikud laotatakse õhukese kihina ning kuivatatakse soojas (+25°...+30º C) ruumis.

Pärnaõisi kasutatakse higistamapaneva ja palavikku alandava vahendina külmetushaiguste puhul. Aitab gripi ja hingamisteede haiguse korral. Pärnaõieteed on kasutatud ka kui veeajatit, kõhuvalu (gaasivalu) leevendajat, on saadud tulemusi ka põiepõletiku puhul. Põrnaõieteel on ka rahustav toime. Südamehaigetel aga ei soovitata seda teed juua pidevalt, kuna pärnaõites leiduvad ühendid soodustavad kaaliumi väljumist organismist, mistõttu võib langeda südame jõudlus.

* Ahtalehine põdrakanep (Epilobium angustifolium) õitseb juunist augustini. Ravimiseks tarvitatakse lehti ja õisi, mis kogutakse õitsemise algul ja ajal.

Põdrakanep on hea immuun- ja hormonaalsüsteemi tugevdaja, teda kasutatakse ka kõhulahtisuse, soolepõletike ja gastriitide korral, teda on kasutatud vähi ja viljatusevastase ravimina. Põdrakanepi tee toimib rahustavalt, vähendab peavalusid ning aitab unetuse korral. Et tal on põletikuvastane toime siis on peenestatud puru raputatud halvasti paranevatele haavadele ja leemendavatele ekseemidele.

* Metsmaasikas (Fragaria vesca) on kõigile teada-tuntud metsamari. Ravimtaimena kasutatakse nii tema vilju, lehti kui õisi. Värsked ja kuivatataud viljad sobivad hästi tarvitamiseks südamehaigetele, podagra- ja neeruhaigetele. Viljadest on abi kehvveresuse ja vitamiinipuuduse korral. Lehtedest tee aitab seedehäirete korral, vähendab higistamist ja tugevdab verd. Värsketest viljadest maasikamask vähendab kortse, vistrikke ja pigmendilaike.

* Liht-naistepuna (Hypericum perforatum) on lihtne ära tunda – muljudes määrib taim sõrmed punaseks. Kogutakse õisikuid koos 15-20 cm pikkuse varrega. Kuivatatakse kimpudena õhurikkas kohas. Naistepuna tarvitatakse kõhuhädade (kõhulahtisus, seedehäired), külmetushaiguste, köha, närvilisuse ja neeruhaiguste korral. Kuum tee aitab puuduva menstruatsiooni korral, viinaleotis aga aitab liigse verejooksu vastu.

* Kõrvenõges (Urtica dioica) sõna otseses mõttes kõrvetab. Kuivatamiseks kogutakse kõrvenõgest õitsemise alguses. Kimpu seotuna kuivatatakse õhurikkas kohas. Tarvitatakse vere tugevdamiseks, veresuhkru alandamiseks. Aitab organismist väljutada liigset vett, parandab sapieritumist ning imetavatel naistel piimaeritumist. Nõges parandab soolestiku mikrofloorat. Nõgesetee kosutab ja virgutab, aitab väsimuse vastu. Nõgeselehtedest tõmmis aitab kõõma vastu, ning reumaatiliste valude korral. Nõgeseteega ei maksa aga üle pingutada, sest nõges soodustab vere hüübimist.