Foto: Tapio Vares
Poola on suur maa ja temasse jagub lõpmata hulk väikelinnu. Üks neist on Rawa Mazowiecka, umbes Viljandi suurune linn Varssavi ja Lodzi vahel.

Sellesse linna eestlane naljalt ei satu. Pole nagu teab mis põhjust. E67 magistraal viib linnast mööda. Kunagi aga sattusin ma Wroclawi bussiga Rawast läbi sõitma. Sealt ongi meelde jäänud mõte: Poolasse jagub nii palju linnakesi, mis on iseenesest toredad, aga mitte millegagi rabavad.
Nüüd sügise hakul jäi Rawa ette seetõttu, et sedakaudu viis meid tee Rogowi arboreetumisse. Lodzi poole suunduva bussini oli mitu tundi aega ja nii oli tore võimalus ühe suvalise Poola linnaga tutvust teha.

Siniste pinkide ja siniste piiretega bussijaamakese taga laskus nõlv otse linnaparki. Pärnade, kuuskede, valgepöökide tüved olid tükati lopsakasse luuderohuvaipa mattunud. Kiskus natukese lõunamaiseks juba...

Üsna suur trompetipuu oli juba pikkpeened viljad (kõdrad?) valmis küpsetanud. Leidus 4 m h kirjulehine tulbipuu, suurelehiseid hortensiaid, alla paarimeetriseid tamariske. Ilus oli suur Ameerikast pärit hilistoomingas (Prunus serotina). Seda külmakindlat läkivate lehtedega liiki võiks Eestiski rohkem kasvatada. Lisaks kasvas tavalisi papleid, punast tamme, saarvahtrat.

Kõrval voolas Rawka jõgi, jõe ääres humalate tumendavad skulptuurid. Mitmel pool valitsevad pargis suured maarjasõnajalgade alad. Ette jäi roosiküngas, leinakadakaid.

Meeldejäävaks muutis selle pargi aga topiaariakunsti näide. Muidu vabakujulises pargis tõi see huvitavat vaheldust. Madalate figuraalsete hekkidena oli pügatud pukspuid ja punaseid kukerpuid, nende keskelt tõusmas vormi lõigatud jugapuukoonuseid.

Rawa kesklinn näeb välja igati keskeuroopalik: madalate kivimajade katkematud read. Ilusad on sellised linnasüdamed. Keskel troonis suur barokne kirik. Mõne maja katusekatteks on kasutatud lamedat punast kivi – see tuletas Ungari asulaid meelde, kus taolised katusekivid on kõikjal valdavad.

Kiriku vastu jäi meeldiv väike park. Pilku püüdsid begooniate kriiskavpunased istutusalad, teisal peiulillede oranžid massistutused. Ette jäi nelja jala kõrgusi igihaljaid rodosid ja ühe-kahe jala kõrgune punases õies kanarbikuklump.

Üllatama panid 4-6 m kõrged idaelupuud (Thuja orientalis). See ilus liik on Eestis üsna lootusetult külmaõrn. Mul endal kasvas idaelupuu kümmekond aastat, jõudes isegi viljumiseni. Kuid selle kümnendi pikad talved hävitasid ta. Tegelikult tasub idaelupuuga siiski saartel katsetada. Seda aga hästi kaitstud kohas, kindlasti varjatult talviste ida- ja kagutuulte eest. Kuid kesk-Poolas vohavad idaelupuud mis mühin. Ehkki ka Kirde- ja Kesk-Poolas oli näiteks 2010 talve järel paljudel okaspuudel kahjustusi, näikse idaelupuu sel maal igati perspektiivne olevat. Rawa kirikupargi isendid olid sel hetkel tooreid sinakaid käbikesi täis. Oleks küpsed olnud, oleks heal meelel seemet kaasa korjanud.

Kõikjal linnasüdame aedades jäi ette suuri lopsakaid kreeka pähklipuid.
Ühes hoovis paelus aga pilku 8 m h ilus ümara võraga ja jämedate oksaharudega äädikapuu. Tüve läbimõõt küündis 1 jalani. Tõeline puu!